Sotsiaalsus · Tahk A6
Kaastundlikkus on see osa loomusest, mis otsustab, kui palju teise inimese olukord sinu otsust kallutab. Tahk kuulub sotsiaalsuse alla, dimensiooni, mis käib inimeste kohtlemise, mitte seltskonnalembuse kohta. Skaala ei küsi, kui palju sa aitad, ega seda, kui täpselt sa teisi loed: ta mõõdab tõmmet.
Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe
Kaastundlikkus mõõdab pehmet südant: kui kergelt teise inimese olukord sind liigutab ja kui suure kaalu see tunne otsustamise hetkel endale võtab. Väited käivad selle kohta, kas hädas olija puudutab sind, kas sa teed raskustes inimesele järeleandmisi ja kas haletsus on sinu meelest aus alus valikut teha. Kusagil ei küsita, kas sa ka midagi ette võtsid. Küsitakse, kui valjult tunne kohale jõuab.
Tahk seisab oma dimensiooni servas ja naabrid näitavad, miks. Sotsiaalsuse sees on lähim kaaslane abivalmidus, seos 0,63, ja see on kogu pere kõige tihedam paar. Väljaspool peret on tugevaim side tundeteadlikkusega, 0,43. Tundeteadlikkus kuulub aga dimensiooni avatus kogemusele alla, mitte sotsiaalsuse alla, ja käib oskuse kohta oma tundeid märgata ja eristada. Pehme süda paistab andmetes sama palju tundeelule avatuse kui heasüdamlikkuse moodi.
Tulemus kirjeldab seadistust, mitte tuju. Päris kannatuse kõrvale sattudes liigutab see igaüht, ükskõik milline loomus tal on. Skaala räägib sellest, kuhu sa tavalisel päeval tagasi tuled, kui halb uudis kuulub kellelegi teisele ja sinult ei paluta parasjagu midagi.
Uurimuskirjanduses kannab seesama skaala tavaliselt nime Tender-Mindedness ehk pehme meel, vanemad tekstid räägivad inimlikust hoiakust. Väidete sõnastus tuleb Johnsoni avaldatud avalikust IPIP-kogumist.
Kolm naabermõistet satuvad tavakõnes sama sõna alla ja igaüks neist muudab ära selle, mida tulemus tähendab.
Empaatia on täpsus: sa saad aru, mida teine parasjagu tunneb, ja saad enam-vähem õigesti pihta. Kaastundlikkus on liikumine: see tunne tõmbab sind kaasa. Kaks asja lähevad lahku mõlemat pidi. Läbirääkija võib toa täpselt läbi lugeda ja jääda külmaks, ja inimene, keda liigutab iga kurb lugu, võib eksida selles, kumb lugu oli kurb. Enesekohane küsimustik täpsust mõõta ei oska, nii et siit numbrist empaatiavõimet välja ei loe.
Abivalmidus on see, mis käest ära läheb: aeg, abi, raha. Kaastundlikkus on see, mis toimub rinnus enne igasugust tegu. Nad moodustavad pere kõige tihedama paari, seos 0,63, ja lähevad ikkagi lahku: mõnda inimest liigutab pidevalt ja anda jõuab ta vähe, püsiv andja aga nimetab ennast sageli sentimentaalsuse vastaseks.
Liigutatavus ei ütle midagi selle kohta, kas sa suudad joont hoida. Meie andmetes ei ole sellel tahul kehtestavusega peaaegu mingit seost, miinus 0,07. Kaasas käib hoopis valmidus järele anda, koostöövalmidusega 0,44, ja see on midagi muud kui suutmatus ei öelda.
Kumbki ots ei ole parem inimene. Üks tunneb enne ja kaalub pärast, teine kaalub enne ja tunneb pärast, ning inimeste eest hoolitsemiseni jõuavad mõlemad.
Teise inimese raskus jõuab sinuni pigem aistingu kui teatena ja otsustamise hetkeks on ta juba toas. Inimesed toovad sulle loost selle osa, mida nad kellelegi teisele ei räägi, sest nad näevad, et see läheb sulle korda. Arve saabub siis, kui õiglane vastus ja hea vastus näitavad eri suunda.
Teise inimese valu jõuab sinu enda rinda. Kaastunne ei jää sinu juures mõtte tasandile, see liigutab sind päriselt, ja inimestel sinu kõrval on selle võrra soojem.
Sa märkad, et kellelgi käib halb kuu, ja mõõdupuu sellest paigast ei nihku. Otsused käivad reeglite, tagajärgede ja kokkulepitu järgi, mistõttu ebapopulaarsed otsused maanduvad sinu laual ja jäävad sinna. Hind on distants: kindlameelsus loetakse ükskõiksuseks, ja aeg-ajalt on see reegel sinu ees lihtsalt vale.
Sa hindad olukordi ennekõike peaga: põhimõtted, õiglus, tagajärjed. Rasked otsused maksavad sulle vähem kui teistele, mis teeb sind hinnaliseks just seal, kus keegi peab need vastu võtma.
Keskmisse ribasse mahub umbes neli profiili kümnest ja seal on hea seista. Tunne jõuab kohale, saab sõna ja ajab siis oma asja koos ülejäänud otsusega: liigutatud ja ikkagi võimeline ütlema rasket asja päeval, mil raske asi juhtub olema tõsi.
Ribade piirid tulevad Johnsoni protsentiilidest jaotusega 30/40/30. Madal tulemus ei ole külmus ja kõrge ei ole voorus: skaala paneb kirja, milline signaal jõuab otsuseni esimesena, mitte selle, kui palju otsustaja väärt on.
Kümme vastust liidetakse üheks toorpunktiks vahemikus 10 kuni 50. Allolev kõver on joonistatud 135 947 lõpetatud profiili pealt ja seda tasub lugeda sugu silmas pidades: mehed ja naised seisavad siin peaaegu kolme punkti kaugusel teineteisest.
| Protsentiil | Toortulemus |
|---|---|
| 10 | 27 |
| 25 | 31 |
| 50 | 36 |
| 75 | 40 |
| 90 | 44 |
Pool profiilidest jääb 30 ja 39 punkti vahele ning ühine mediaan on 35. See number peidab lõhet: toores 35 on mehel 59. ja naisel 41. protsentiil. Protsentiil võrdleb sind sama soo ja vanusega testitegijatega, mitte kõigi inimestega korraga.
Rühmade keskmised lähevad siin lahku rohkem kui ükskõik millisel teisel sellesse peresse kuuluval tahul, ja kirjeldavad nad ikkagi rühmi, mitte sind.
Naiste keskmine on 36,1 punkti ja meeste 33,2, vahe 2,9 neljakümnepunktisel ulatusel ja sotsiaalsuse kuue tahu seas kõige suurem. Kogu kolmekümne tahu peale jääb ta viiendaks-kuuendaks: ärevusel on vahe 4,26 ja kunstihuvil 3,91. Mõlemad kõverad tõusevad vanusega tasapisi, meestel 32,8 pealt alla 21-aastaste seas 34,9 peale üle 60-aastaste seas ja naistel 35,5 pealt 37,8 peale. Vanimas lahtris on kummastki soost umbes 250 inimest, sama väike rühm nagu iga teise tahu taga.
Sotsiaalsus koosneb kuuest eraldi harjumusest ja see tahk on nende seas kõige omaette. Kõige lähemal seisab abivalmidus, seos 0,63, mis on pere kõige kindlam paar, tugevaim side väljaspool peret läheb aga tundeteadlikkusele, 0,43. Viimane on dimensiooni avatus kogemusele tahk ja kogu testi parim sild nende kahe dimensiooni vahel. Kõige negatiivsem side on siin ainult miinus 0,16, ärrituvusega.
Tööl on see inimene, kes märkab, et vaikne kolleeg on veelgi vaiksemaks jäänud, ja kes kuuleb mahamagatud tähtaja taga olevaid asjaolusid enne vabandust. Meeskond toetub sellele rohkem, kui ta ise tunnistab. Hind tuleb otsustes, mis lähevad kellegi kahjuks: kõrge tulemusega inimene hoiab neid päevi endas ja võib sõnumit nii kaua pehmendada, kuni sellest ei ole enam midagi järel. Madala tulemusega inimene annab samasuguse uudise puhtalt edasi, mõnikord inimesele, kes oleks enne vajanud, et tema olukorda üldse nimetataks.
Lähisuhetes on see joon kõige nähtavam ja kõige sagedamini valesti loetud. Kõrge tulemusega inimene liigub kaasa selle inimese seisundiga, kes tema ees on, ja seda loetakse soojuseks, raskel nädalal aga jalgealuse kaotamiseks kellegi teise kriisi sees. Madala tulemusega inimene jääb tasaseks ka siis, kui teine pool seda ei ole, ja vastab täpselt küsitud küsimusele, jättes vahel märkamata, et küsimus ise ei olnud asja mõte.
Enda arengus ei ole küsimus tunde hulgas. Ülemises otsas maksab kõige rohkem paus tunde ja vastuse vahel: kui tõmme jõuab kohale ja alles siis kõrvutatakse teda kokkulepituga, jääb soojus alles ja kahetsus jääb suures osas tulemata. Alumises otsas on võit väiksem ja odavam ning peitub ühes ainsas lauses, mille teine pool oleks pidanud kuulma, aga mis jäi ütlemata.
Pärilikkuse osa kohta annavad vastuse kaksikuuringud ja laiade joonte puhul jääb nende hinnang umbes poole peale. Ülejäänu taga ei seisa mitte see ühine kodu, mille õed-vennad koos läbi elavad, vaid pigem see osa kogemusest, mis ühel juhtub ja teisel mitte. Ruumi liikumiseks jääb seega päriselt, aga liikumine on aeglane: kümne aasta jooksul püsib inimeste järjestus paigas ja nihe tuleb triivina, mitte otsusena.
Rahvastiku tasandil käib joon siin tasapisi ülespoole: vanemad rühmad koguvad noorimatest umbes kaks punkti rohkem, ja see on osa laiemast mustrist, kus inimesed muutuvad täiskasvanuea jooksul soojemaks ja tasakaalukamaks. Normid on ühel hetkel mõõdetud läbilõige eri vanuses inimestest, mitte ühe inimese tee läbi aastate, nii et too tõus ennustab rühmi, mitte sinu järgmist kümnendit.
Üks number ei ütle, mida sinu enda kooslus teeb. Kõrge kaastundlikkus kõrge kehtestavuse kõrval elab hoopis teistmoodi kui seesama tulemus madala kehtestavuse kõrval, ja just teise paari kohta öeldakse, et inimest kasutatakse ära. Tasuline analüüs töötab sellel tasandil.
Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe
Pikas versioonis mõõdab seda tahku 10 väidet ja lühikeses 4. Kümnest on pööratud sõnastusega kuus, rohkem kui enamikul skaaladel, ja see on kaitse nende vastu, kes nõustuvad kõigega; neljast lühikese versiooni väitest on pööratud kaks. Iga vastus kaalub 1 kuni 5, pööratud väited keeratakse enne liitmist ümber ja summa kõrvutatakse sinu soo ja vanuserühma normitabeliga. Lühike versioon annab toorpunkti vahemikus 4 kuni 20.
Alfa näitab, kui hästi ühe skaala väited omavahel kokku sobivad. Uuringutes peetakse 0,70 ja rohkem tugevaks. Arvutasime need numbrid ise Johnsoni avaandmetest, nii et neid saab võrrelda avaldatutega.
Ühtegi väidet me sellele lehele ei trüki. Ettelugemine muudab vastuseid, seepärast näeb inimene sõnastust alles siis, kui test juba käib.
300 küsimust · umbes 35 minutit
Tee pikk test120 küsimust · umbes 15 minutit
Tee lühike versioonTasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe
Nihuta märgis sinna, kus sa arvad end teiste inimeste kõrval seisvat, ja lase testil öelda, kui hea see aimdus oli. Selle skaala peal kipub oletus kõrgele: liigutatavus on omadus, mida inimesed endale meelsasti omistavad.
0 tähendab madalamat tulemust kui pea kõigil testi teinutel, 100 kõrgemat kui pea kõigil.
See on oletus, mitte mõõtmine. Test võrdleb sinu vastuseid päris inimeste normidega.
Empaatia käib täpsuse kohta: kas sa saad aru, mida teine tunneb. Kaastunne käib selle kohta, kas see sind liigutab. Ühte võib olla palju ja teist vähe, ja just sellepärast psühholoogid neid lahus hoiavadki. See skaala mõõdab ainult teist neist, sest enesekohane küsimustik ei oskagi mõõta, kui täpselt sa teisi loed.
Ei. See tähendab, et tunne ei saa esimest häält, mitte seda, et teda ei ole. Madala tulemusega inimene püsib hädaolukorras kasulikuna ja ütleb tõe välja siis, kui kõik teised on parasjagu kenad. See, kui palju sa päriselt aitad, on hoopis teine skaala, abivalmidus.
Naiste keskmine on 36,1 ja meeste 33,2, vahe 2,9 punkti ja sotsiaalsuse kuue tahu seas kõige suurem. Kolmekümne tahu peale kokku jääb ta viiendaks-kuuendaks, ärevusel on vahe tublisti suurem. Sellise suurusega vahed tulevad välja enamikus suurtes valimites ja põhjusena pakutakse nii vastamisstiili, kasvatust kui bioloogiat. Jutt käib rühmade keskmistest ega ütle ühegi üksiku inimese kohta midagi.
Kõrgem kui enamikul, ja enamik seisabki juba üsna kõrgel. Ühine mediaan on 35 punkti 50-st, nii et toores 35 asetab mehe 59. ja naise 41. protsentiilile. Ülemine riba avaneb meestel umbes 38 ja naistel umbes 40 punkti juures. Toorpunkt ise ei tähenda midagi enne, kui ta on kõrvutatud sinu võrdlusrühmaga.
Sotsiaalsus on dimensioon ja kaastundlikkus üks selle kuuest tahust. Seos ülejäänud viiega kokku on 0,59, mis on selle testi mõõdupuu järgi lõtv: siin kõrgele ja koondtulemuses keskele jäämine on täiesti tavaline, kui usaldus või tagasihoidlikkus seisavad madalamal. Dimensioon ise ei käi muide seltsivuse kohta, vaid selle kohta, kuidas sa inimestesse suhtud.
Me mõõtsime alfaks 0,79 kümne väitega versioonil ja 0,73 nelja väitega versioonil, mõlemad Johnsoni avaandmete peal. Mõlemad kõlbavad kasutada ja mõlemad seisavad selle testi kohta madalal: kolmekümne skaala seast viie kõige ebaühtlasema hulgas on neli sotsiaalsuse tahku. Kaastunde kohta esitatud küsimused lähevad inimestel omavahel rohkem lahku kui korra kohta esitatud küsimused.
Mõlemad versioonid annavad kõik kolmkümmend tahku. Pikas seisab iga tahu taga kümme väidet, lühikeses neli ja aega kulub umbes kolmandik. Maksta ega kontot teha ei ole vaja: protsentiilid ilmuvad ekraanile kohe, kui viimane väide sai vastuse.
Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe