IPIP-NEO

Big Five: isiksuse dimensioon A

Sotsiaalsus

Sotsiaalsus on suure viisiku joon, mis kirjeldab sinu hoiakut inimeste suhtes: usaldust, ausat mängu, valmidust vastu tulla ja kaasa tunda. Tähelepanu, sest nimi eksitab: jutt ei ole seltskonnaisust ega sellest, kui palju inimesi sa vajad. Selle mõõdab ekstravertsus. Siin lehel on lahti kirjutatud joone sisu, kuus tahku, mõlema otsa argipäevane pilt ja viis oma taset mõõta.

  • Suure viisiku dimensioon A
  • Hoiak inimeste suhtes, mitte seltsivus
  • Normid 135 947 testist
  • Tasuta test, kontot pole vaja
Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Mis on sotsiaalsus isiksuseomadusena?

Alustame kõige sagedasemast segadusest. Eesti psühholoogias kannab see suure viisiku joon nime sotsiaalsus, aga igapäevakeeles tähendab sõna sotsiaalne pigem seltsivat inimest, kes käib palju rahva seas. Isiksuseomadusena mõõdab sotsiaalsus midagi muud: mitte kui palju inimesi sa enda ümber tahad, vaid kuidas sa nendega käitud. Kas eeldad heade kavatsusi või hoiad kahtlust, kas tuled vastu või kaitsed oma seisukohta, kas teiste raskus liigutab sind või jääb kaugeks.

Sellepärast käivad tulemused kahes dimensioonis vabalt lahku. Vaikne kodune inimene, kes suurt seltskonda väldib, võib olla väga kõrge sotsiaalsusega: usaldav, aus ja abivalmis. Peo hing, kes tunneb kõiki, võib olla madala sotsiaalsusega: hakkaja, terav ja oma huvi selgelt ees hoidev. Kui tahad teada, kui palju inimesi sinu aku vajab, vaata ekstravertsuse lehte. Kui tahad teada, mis inimestega suheldes juhtub, oled õigel lehel.

Eestikeelses kirjanduses kohtab selle joone kohta ka nimetust koostöövalmidus, näiteks eesti Vikipeedias. Meie hoiame ülemiseks nimeks sotsiaalsust, sest just seda kasutab eesti isiksusepsühholoogia traditsioon, ja jätame koostöövalmiduse sinna, kuhu ta sisu poolest kuulub: see on üks kuuest tahust, mis mõõdab valmidust järele anda. Kuus tahku kokku on usaldus, sirgjoonelisus, abivalmidus, koostöövalmidus, tagasihoidlikkus ja kaastundlikkus.

Kõrge ja madal sotsiaalsus

Kõrge tulemus ei tähenda head inimest ja madal ei tähenda halba. Need on kaks eri hoiakut, mis mõlemad kaitsevad midagi olulist ja mõlemad esitavad oma arve.

Milline näeb välja kõrge sotsiaalsus

Sa lähed inimeste juurde eeldusega, et nad tahavad head, ja see eeldus kutsub tihti sellise käitumise ka esile. Sa aitad enne, kui palutakse, mängid ausat mängu ka siis, kui kavaldamine läheks kiiremini, ja tunned teiste raskust päriselt. Sinu ümber jäävad suhted püsima. Hind on samuti aus: sina oled see, kes annab järele, sinu ei jõuab kohale hilja, ja kui keegi kasutab head usku ära, saad sa aru alles siis, kui arve on kogunenud.

  • Sa annad tülis järele enne, kui asi kuumaks läheb
  • Sinu esimene oletus võõra kohta on soodne
  • Palve peale ütled jah ja mõtled hinna peale hiljem
  • Teise raskus jääb sinu külge ka pärast vestlust
  • Enda saavutustest räägid vaid küsimise peale

Milline näeb välja madal sotsiaalsus

Sa vaatad inimesi kainelt ja ootad ära, mida nad teevad, mitte mida nad lubavad. Ebamugavas vestluses püsid sa kohal ja ütled välja selle, mida teised mõtlevad, aga vaikivad. Läbirääkimises hoiad oma huvi selgelt käes ja see hoiab sind ära kasutamisest. Hind tuleb tavaliselt suhetest: kaine pilk kõlab välja vahel külmusena, konflikte tekib rohkem kui vaja, ja abi, mida sa ei palu, jääb ka tulemata.

  • Sa küsid tõestust seal, kus teised usuvad sõna
  • Ebamugav teema ei pane sind hääletooni pehmendama
  • Kokkuleppes loed peenes kirjas oleva läbi
  • Teiste hädalood ei pane sind kohe tegutsema
  • Oma tugevustest räägid otse ja ilma vabandamist

Keskmine tulemus tähendab soojust koos piiridega. Sa tuled vastu, kui asi on väärt, ja seisad vastu, kui hind läheb liiga suureks; usaldust annad ettemaksuna, aga mitte lõpmatuseni. Praktikas on see kõige mugavam seis, sest ta ei nõua sinult kummagi otsa hinda täies mahus.

Tasemed madal, keskmine ja kõrge järgivad Johnsoni tavajaotust 30, 40 ja 30 protsenti vastajatest. See on kokkulepe tulemuse kirjeldamiseks, mitte moraalne hinnang ega piir, mille taga midagi algab.

Kuidas sotsiaalsuse tulemused jagunevad

Toorpunktid moodustavad kella kujuga kuhja, mille tipp on keskel ja servad hõredad. Sotsiaalsuse puhul kaldub kogu kuhi pisut ülespoole: väga madalaid tulemusi on vähem kui väga kõrgeid, sest enamik inimesi tuleb teistele vähemalt mõnevõrra vastu.

Olulisemad protsentiilid tabelina
ProtsentiilToortulemus
10174
25194
50213
75230
90245

Sinu tulemus on protsentiil, mitte punktisumma. Ta näitab, kui suur osa sinuga sama soo ja vanuse vastajatest jäi sinust allapoole. Sotsiaalsuse protsentiil 62 tähendab, et kuus inimest kümnest võrreldavast on sinust madalamal, ja mitte seda, et sa oleksid kuuskümmend kaks protsenti hea inimene.

Tee pikk testTee lühike versioon

Sotsiaalsuse kuus tahku

Kaks sama koondtulemusega inimest võivad käituda üsna erinevalt: üks usaldab kergelt, aga ei anna vaidluses tolli, teine ei usalda kedagi kiiresti, kuid aitab tegudega alati. Kuus tahku näitavad, millest sinu tulemus koosneb.

Usaldus

A1

Usaldus mõõdab, millise eeldusega sa võõrale vastu lähed. Kõrge tulemusega inimene arvab, et teised tahavad üldiselt head, ja see hoiak teeb koostöö alustamise kergeks. Madala tulemusega inimene ootab ära, mida tegudest välja tuleb, ja tema kahtlus säästab teda mõnest pettumusest, kuid muudab lähedale laskmise aeglaseks.

Madal
Usaldust sa ette ei anna, selle peab välja teenima. Inimeste tagamõtteid loed hoolikalt, mis kaitseb sind petta saamise eest, ausalt käituvalt inimeselt nõuab see aga kannatust.
Kõrge
Sinu lähtekoht on, et teine tahab head. Selline hoiak teeb koostöö kiireks ja õhkkonna soojaks, ainult et seda tasub kaitsta nende väheste eest, kes lahkust ära kasutavad.

Sirgjoonelisus

A2

Sirgjoonelisus puudutab ausat mängu: kas sa ütled asja nii, nagu see on, või hoiad käiku varuks. Kõrge tulemusega inimene ei manipuleeri ega meelita, sest see tundub talle vale hind. Madala tulemusega inimene oskab olukorda enda kasuks sättida ja hoiab osa kaarte kinni, mis läbirääkimises aitab ja lähisuhtes maksab kätte.

Madal
Sa valid hoolikalt, mida avaldada ja millal. Läbirääkimine on sulle loomulik ja viisakate sõnade taga peituvat mängu näed sa selgemini kui enamik.
Kõrge
Sa räägid nii, nagu mõtled, ja mõjutamismängud tunduvad sulle võõrad. Inimesed teavad alati, kus nad sinuga on, ja sellest kujuneb vaikselt sinu maine.

Abivalmidus

A3

Abivalmidus on abi tegudes, mitte tundes. Kõrge tulemusega inimene märkab, kus on käsi vaja, ja pakub seda enne palvet: aitab kolimisel, jääb kolleegiga hiljaks, viib naabri arsti juurde. Madala tulemusega inimene hoiab oma aega ja jõudu enda plaanide jaoks ning aitab siis, kui palutakse ja kui asi tundub mõistlik.

Madal
Abi annad sa läbimõeldult, mitte automaatselt. Aeg ja jõud lähevad sinna, kuhu sa ise otsustasid need suunata, ja enda eest hoolitsemine ei ole sinu arvestuses egoism.
Kõrge
Teise inimese häda jõuab sinuni kohe ja käed hakkavad tegutsema enne kaalumist. Sa aitad tegudega, mitte ainult sõnadega. Pea meeles ühte: tühjaks ammutatud kaevust kastmisvett ei tule.

Koostöövalmidus

A4

Koostöövalmidus näitab, kui kergelt sa järele annad ja kui kaugele lased asjal minna enne, kui vastu hakkad. Kõrge tulemusega inimene summutab konflikti ära juba enne süttimist ja otsib lahendust, mis sobib kõigile. Madala tulemusega inimene ei karda vastasseisu ega tagane survest, mistõttu tema piirid on nähtavad, aga tülisid tuleb rohkem.

Madal
Vastasseis sind ei kohuta. Kui sa ei nõustu, ütled seda otse ja avalikult, ning inimesed õpivad, et sinu jah tähendab jah, sest sinu ei on päris.
Kõrge
Tüli silud sa enne, kui see süttib, ja leiad vaidluse alt üles ühise huvi. Üht tasub jälgida: kokkulepe, mis nõuab sinult vaikimist, ei ole veel rahu.

Tagasihoidlikkus

A5

Tagasihoidlikkus mõõdab, kuidas sa endast räägid. Kõrge tulemusega inimene ei tõsta oma osa esile ja annab tunnustuse edasi meeskonnale. Madala tulemusega inimene nimetab oma panuse otse ja oskab end nähtavaks teha. Jutt on enesetutvustuse viisist, mitte julgusest: hirm teiste pilgu ees elab neurootilisuse tahus kohmetus.

Madal
Sa võtad endale ruumi ja tunnustuse ilma igasugust piinlikkust tundmata. Oma töö nähtavaks tegemine on sinu jaoks lihtsalt täpne aruanne, ja see teeb tehtule head.
Kõrge
Oma saavutusi sa pigem vähendad ja tunnustuse annad edasi teistele. Tegemist ei ole arglikkusega, vaid endast rääkimise viisiga, ja sellel on üks hind: seal, kus kuuldakse ainult valjemat häält, võid märkamata jääda.

Kaastundlikkus

A6

Kaastundlikkus on tunne, mitte tegu. Kõrge tulemusega inimest liigutab teise raskus ka siis, kui ta ei saa midagi ette võtta, ja tema kaastunne ulatub võõrasteni. Madala tulemusega inimene hoiab teise häda endast eemal ja vaatab olukorda kainelt, mis on abiks seal, kus otsus peab jääma kindlaks ja kaastunne segaks.

Madal
Sa hindad olukordi ennekõike peaga: põhimõtted, õiglus, tagajärjed. Rasked otsused maksavad sulle vähem kui teistele, mis teeb sind hinnaliseks just seal, kus keegi peab need vastu võtma.
Kõrge
Teise inimese valu jõuab sinu enda rinda. Kaastunne ei jää sinu juures mõtte tasandile, see liigutab sind päriselt, ja inimestel sinu kõrval on selle võrra soojem.

Arva enne testi, kus sa asud

Sea liugur sinna, kuhu sa arvad end teiste vastajatega võrreldes jäävat. Sotsiaalsuse juures kipub oletus üles nihkuma, sest heaks inimeseks tahab end pidada enamik. Aus mõõt on käitumine tülis ja siis, kui vastu tulemine läheb sulle päriselt maksma.

50
Ootab tõestust äraEeldab head tahet
50
Hoiab käike varuksAus mäng ilma kavaldamist
50
Aitab palve pealePakub abi ise ette
50
Ei tagane vastasseisustOtsib kokkulepet
50
Nimetab oma panuse otseJätab endast rääkimata
50
Hoiab kaine distantsiTeise raskus liigutab
Sinu oletus
50 / 100Keskmine

0 tähendab madalamat tulemust kui pea kõigil testi teinutel, 100 kõrgemat kui pea kõigil.

See on oletus, mitte mõõtmine. Test võrdleb sinu vastuseid päris inimeste normidega.

Kontrolli oma oletust

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Sotsiaalsus soo ja vanuse järgi

Graafik võrdleb keskmisi soo ja vanuserühma kaupa 135 947 vastaja seas. Kõige vanemas rühmas on vastajaid vähe, umbes 250 kummagi soo kohta, nii et sealseid keskmisi tasub lugeda ettevaatlikult.

Naiste keskmine on 215,88 ja meeste 202,73, vahe 13,15 punkti. Viie dimensiooni seas on see suuruselt teine sooline vahe, mitte kõige suurem: esikoht kuulub neurootilisusele vahega 15,79 punkti. Hajuvus ühe soo sees on sellest vahest suurem, nii et kahe üksiku inimese kohta ei järeldu siit midagi. Tahkude tasandil tuleb vahe kõige selgemini kaastundlikkusest ja abivalmidusest, kõige vähem usaldusest. Vanusega tulemus tõuseb: meestel 200 punktilt 214-le, naistel 212 punktilt 228-le.

Mida teadus sotsiaalsuse kohta teab

Sotsiaalsus tuleb suure viisiku viienda telje kohal välja igas suures faktoranalüüsis ja igas keeles, kus mudelit on kontrollitud. Kaksikute ja perekondade uuringud viitavad sellele, et umbes pool inimestevahelisest erinevusest on seotud pärandumisega, ülejäänu jääb keskkonna ja mõõtmisvea arvele. Järjestus inimeste vahel on aastate jooksul üsna püsiv, samal ajal kui kogu vanuserühma keskmine liigub ülespoole.

Seosed elu tulemustega on olemas, aga mõõdukad ja ilma põhjuslikkust. Kõrgem sotsiaalsus käib keskmiselt kokku püsivamate suhete, väiksema konfliktsuse ja parema meeskonnatöö hinnanguga. Madalam pool seostub selgema läbirääkimispositsiooniga ja väiksema riskiga end ära kasutada lasta. Kumbki pool ei ennusta õnne ega edu, ja ükski tulemus ei ütle midagi inimese moraalse väärtuse kohta.

Eesti on selle teema juures ebatavaliselt tugev koht. Tartu Ülikooli psühholoogid, teiste seas Jüri Allik ja Anu Realo, on aastakümneid uurinud pärandmudelit kultuuride võrdluses, eesti keelde on kohandatud NEO-PI-3 küsimustik ja siin on koostatud IPIP loogikas oma vahend EPIP-NEO. Just sellest pärandist tuleb ka nimi sotsiaalsus, mida me kasutame. Normid, mille vastu sinu tulemust võrreldakse, on seevastu kogutud ingliskeelsetel valimitel, ja seda me ei varja. IPIP-NEO on iseseisev vabakasutuses küsimustik, mitte NEO PI-R, ega ole ärilise testi kirjastajaga seotud.

Kas sotsiaalsust saab muuta?

Kõige kindlam muster on siin vanus. Keskmine tulemus tõuseb täiskasvanueas järjekindlalt, meie andmestikus meestel neliteist ja naistel kuusteist punkti. Sama suund tuleb välja pikaajalistest uuringutest ja seda seletatakse tavaliselt elu enda kaudu: pikad suhted, lapsed, hoolduskoormus ja töö, kus üksi ei saa hakkama, õpetavad vastu tulema rohkem kui ükski hea kavatsus.

Praktikas ei ole kasulik küsimus, kuidas oma sotsiaalsust tõsta või langetada, vaid kus sinu praegune hoiak töötab ja kus ta sind kahjustab. Kõrge tulemusega inimese kõige kasulikum oskus on selge ei: mitte külmemaks muutuda, vaid õppida piiri nimetama enne, kui arve on kogunenud. Väikesed olukorrad on selleks parim treening, sest suur vestlus tuleb tavaliselt liiga hilja.

Madala tulemusega inimese kõige kasulikum oskus on hääletoon ja järjekord. Sisu võib jääda samaks, aga kui sa nimetad esimesena selle, milles nõustud, ja alles siis erimeelsuse, kaob suur osa hõõrdumisest ära. Kaine pilk on väärtus, mida ei tasu välja vahetada; kaotada tasub ainult see osa, mis paneb teise end ilma põhjuseta rünnatuna tundma.

Millisest tahust sinu tulemus koosneb ja kus üks tahk läheb oma dimensiooniga vastuollu, näitab testi analüüs tahkude kaupa. Mõõda kõigepealt ära, siis on selge, mida tasub üldse puutuda.

Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Kuidas sotsiaalsust mõõdetakse

Enesekohane küsimustik avaldatud normidega on isiksuseteaduse tavaline tööriist. IPIP-NEO mõõdab sotsiaalsust täispikas versioonis 60 väitega ja lühiversioonis 24 väitega, seejärel teisendab toorpunktid protsentiiliks sinuga sama soo ja vanuse inimeste seas, kes selle testi tegid. Sotsiaalsuse juures väärib eraldi mainimist üks nõrkus: siin on ahvatlus vastata nii, nagu on ilus, suurem kui teistes dimensioonides. Aus vastus annab kasuliku pildi, ilustatud vastus ilustatud pildi.

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Korduvad küsimused sotsiaalsuse kohta

Mille poolest erineb sotsiaalsus ekstravertsusest?

Ekstravertsus ütleb, kui palju inimesi sa vajad ja kust sa energiat saad. Sotsiaalsus ütleb, kuidas sa nendega käitud: kas usaldad, kas mängid ausalt, kas tuled vastu, kas teise raskus liigutab sind. Need on eri teljed ja lähevad vabalt lahku. Vaikne kodune inimene võib olla väga kõrge sotsiaalsusega, ja seltskonna keskpunkt võib olla madala sotsiaalsusega, terav ning oma huvi selgelt ees hoidev.

Miks nimetatakse seda joont kord sotsiaalsuseks, kord koostöövalmiduseks?

Ingliskeelse termini agreeableness kohta on eesti keeles käibel mitu vastet. Eesti isiksusepsühholoogia traditsioon, sealhulgas NEO küsimustike kohandused, kasutab sõna sotsiaalsus, ja seda kasutame ka meie. Eesti Vikipeedia annab nimeks koostöövalmiduse. Meie hoiame koostöövalmiduse tahu tasandil, sest sisu poolest kuulub ta sinna: see mõõdab valmidust järele anda, mis on üks kuuest osast, mitte kogu joon.

Kas kõrge sotsiaalsus tähendab head inimest?

Ei, ja see on oluline vahe. Skaala mõõdab kalduvust, mitte moraalset väärtust. Kõrge tulemus teeb koostöö lihtsaks ja suhted püsivaks, samal ajal kui piirid jäävad hägusaks ja ära kasutamine tuleb kergemini. Madal tulemus hoiab huvid selgena ja ütleb ebamugava tõe välja, aga tekitab rohkem hõõrdumist. Aus inimene võib olla mõlemas otsas, ebaaus samuti.

Kas madal sotsiaalsus on probleem?

Iseenesest ei. Madal tulemus tähendab kainet pilku, selget läbirääkimispositsiooni ja valmidust vastasseisu taluda, ning need on päris tugevused seal, kus keegi peab huvi kaitsma või halba uudist ütlema. Hind tuleb lähisuhetest ja meeskonnast: sama otsekohesus, mis läbirääkimises aitab, võib kodus kõlada rünnakuna. Enamasti pole vaja muuta sisu, vaid järjekorda ja hääletooni.

Miks naiste keskmine on kõrgem?

Meie andmestikus on naiste keskmine 215,88 ja meeste 202,73, vahe 13,15 punkti, ja see on viie dimensiooni seas suuruselt teine, esikoht kuulub neurootilisusele. Sama suund tuleb välja paljudes kultuurides, seletused jagunevad kasvatuse ja bioloogia vahel ning vaidlus käib siiani. Praktilise järelduse jaoks on tähtsam teine asi: hajuvus ühe soo sees on sellest vahest suurem.

Kas sotsiaalsust saab kasvatada?

Keskmine tase tõuseb täiskasvanueas järjekindlalt, meie andmetes meestel neliteist ja naistel kuusteist punkti, ehkki järjestus inimeste vahel püsib. Elu ise õpetab vastu tulema: pikad suhted, lapsed, hooldamine, töö, kus üksi hakkama ei saa. Sihilikult muutmiseks on kasulikum vaadata konkreetseid oskusi, näiteks selget ei või erimeelsuse esitamise järjekorda, mitte skaalat tervikuna.

Kuidas ma oma sotsiaalsuse taseme teada saan?

Tee tasuta IPIP-NEO test. Pikk versioon mõõdab sotsiaalsust 60 väitega ja iga tahku kümne väitega, lühike versioon 24 väitega ja neli väidet tahu kohta. Tulemus tuleb protsentiilina sinuga sama soo ja vanuse vastajate seas ning eraldi pilt kõigi kuue tahu kohta, usaldusest kaastundlikkuseni.

Ülejäänud neli dimensiooni

Sotsiaalsus ütleb, kuidas sa inimestesse suhtud, aga mitte seda, kui palju sa neid vajad: selle vastuse annab ekstravertsus. Terve portree tekib alles siis, kui kõrval on ka avatus kogemusele, meelekindlus ja neurootilisus koos oma tahkudega. Igaüks neist on siin oma lehel.

Avatus kogemusele

Meelekindlus

Ekstravertsus

Sotsiaalsus

Sa oled siin

Neurootilisus

Mõõda oma sotsiaalsus ära

Mõlemad versioonid annavad kõik viis dimensiooni päris normide vastu. Pikk test lisab tahkude täpsuse ja näitab, kas sinu tulemuse taga on usaldus, abivalmidus või koostöövalmidus. Test on tasuta ja kontot ei ole vaja.

Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe