IPIP-NEO

Big Five: isiksuse dimensioon E

Ekstravertsus

Ekstravertsus on suure viisiku joon, mis kirjeldab, kust sa energiat ammutad ja kui palju inimesi sa enda ümber vajad. Selle teine ots kannab nime introvertsus, ja tegu ei ole kahe inimtüübiga, vaid ühe pideva skaalaga, mille keskel seisab enamik. Siin lehel on lahti kirjutatud joone sisu, kuus tahku, mõlema otsa argipäevane pilt ja viis oma taset mõõta.

  • Suure viisiku dimensioon E
  • Kuus tahku, sealhulgas kehtestavus
  • Normid 135 947 testist
  • Tasuta test, kontot pole vaja
Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Mis on ekstravertsus?

Ekstravertsus mõõdab, kui tugevalt tõmbab sind inimeste, tegevuse ja välise elavuse poole. Kõrge tulemusega inimene laeb end teiste seltsis: pärast tihedat õhtut on tal rohkem jõudu kui enne. Madala tulemusega inimene kulutab samas olukorras varu ja taastab selle üksi olles. Kummalgi juhul ei ole jutt sellest, kui hästi sa inimestega läbi saad. Läbisaamine elab teises dimensioonis, mille nimi on sotsiaalsus.

Kõige sagedasem eksitus on panna madal ekstravertsus võrduma häbelikkusega. Need on eri asjad. Häbelikkus on hirm hinnangu ees ja kuulub pigem neurootilisuse alla, madal ekstravertsus on lihtsalt väiksem vajadus välise elavuse järele. Vaikne inimene võib olla täiesti rahulik ka täies saalis, tal pole seda saali lihtsalt palju vaja. Sama loogika kehtib teises otsas: valjus ei tähenda automaatselt julgust.

Skaala on pidev ja enamik inimesi asub keskel. Selge ekstravert ja selge introvert on skaala servad, mitte kaks lahtrit, kuhu inimkond jaguneb. Eesti keeles kirjutatakse joone nime kahtpidi, ekstravertsus ja ekstraversioon, ning mõeldakse üht ja sama; meie kasutame läbivalt vormi ekstravertsus. Joone all on kuus tahku, mis näitavad, millest sinu tulemus koosneb: soojus, seltsivus, kehtestavus, aktiivsus, põnevusejanu ja rõõmsameelsus.

Kõrge ja madal ekstravertsus

Kõrge tulemus ei ole parem ja madal ei ole vigane. Need on kaks eri viisi oma jõuvaru hoida, ja mõlemal on oma tugevused ning oma arve, mille elu esitab.

Milline näeb välja kõrge ekstravertsus

Sa lähed inimeste juurde ise, alustad jutuajamist ilma sissejuhatust harjutamata ja tood ruumi hoogu juurde. Tegevust on sinu päevas palju, otsused sünnivad rääkides ja ettevõtmised kipuvad kasvama, sest uus inimene tähendab uut võimalust. Hind tuleb tavaliselt kolmest kohast: vaikus hakkab tunduma tühjusena, kalender täitub kiiremini kui jõuab, ja mõte, mis oleks tahtnud üksi settida, jääb pooleli, sest kohe tekib järgmine vestlus.

  • Sa räägid mõtte valmis, mitte enne rääkimist valmis
  • Pärast pikka seltskonnaõhtut oled ärkvel, mitte tühi
  • Vaikne nädalavahetus tekitab rahutust, mitte kergendust
  • Uus inimene rühmas tähendab sulle huvi, mitte pinget
  • Sinu telefon heliseb enne, kui sa jõuad ise helistada

Milline näeb välja madal ekstravertsus

Sinu jõud tuleb vaikusest ja tegemistest, mille juures ei ole publikut. Sa kuulad rohkem kui räägid, kaalud sõnad enne väljaütlemist ja eelistad kahekesi peetud vestlust kümne inimese lauale. Kes sind tunneb, teab, et sinu sõnadel on kaal, sest sa ei kuluta neid täidiseks. Hind on samuti aus: sinu panus võib jääda märkamata seal, kus märgatakse valjemat, ja kutsed hakkavad hõrenema, kui sa need liiga tihti ära ütled.

  • Pärast tihedat päeva tahad tundi vaikust, mitte teist kohvikut
  • Suures ringis kuulad, väikeses avaned
  • Telefonikõne asemel kirjutad meelsamini sõnumi
  • Kolmandal tunnil peol otsid pilguga ust
  • Kõige paremad mõtted tulevad üksi jalutades

Keskmine tulemus tähendab paindlikkust, mitte poolikust. Sa oskad rühmas kaasa minna ja oskad ka vaikselt tööd teha, ning valik sõltub päevast ja seltskonnast. Selline seis on kõige sagedasem ja praktikas mugav: sa saad hakkama mõlemas režiimis, kuid kumbki ei kanna sind päris iseenesest.

Tasemed madal, keskmine ja kõrge järgivad Johnsoni tavajaotust 30, 40 ja 30 protsenti vastajatest. Tegu on kokkuleppega, mis aitab tulemust sõnadesse panna, mitte klinilise piiriga.

Kuidas ekstravertsuse tulemused jagunevad

Toorpunktid koguvad end kella kujuga kuhja keskele. Servad on hõredad: väga kõrgeid ja väga madalaid tulemusi on vähe, ja just seepärast pole kasulik küsida, kas sa oled ekstravert või introvert. Kasulik küsimus on, kui kaugele keskmest sa ühte või teise suunda jääd.

Olulisemad protsentiilid tabelina
ProtsentiilToortulemus
10157
25180
50204
75225
90243

Sinu tulemus siin saidil on protsentiil, mitte punktisumma: see näitab, kui suur osa sinuga sama soo ja vanuse vastajatest sai sinust madalama tulemuse. Ekstravertsuse protsentiil 34 tähendab, et kolmandik võrreldavatest jäi sinust allapoole ja kaks kolmandikku üles, mitte et sinu tulemus oleks 34 punkti.

Tee pikk testTee lühike versioon

Ekstravertsuse kuus tahku

Sama koondtulemus võib olla kokku pandud täiesti erinevalt. Üks inimene on soe ja rahulik, teine napisõnaline, aga sekkuv ja kiire. Kuus tahku näitavad, millest sinu tulemus tegelikult koosneb, ja pika testi juures on iga tahu taga kümme väidet.

Soojus

E1

Soojus mõõdab, kui kergelt sa inimestega kontakti võtad ja kui palju südamlikkust sinust välja paistab. Kõrge tulemusega inimese juures tunneb võõras end oodatuna juba paari minutiga. Madala tulemusega inimene hoiab alguses viisakat vahet ja avaneb siis, kui usaldus on kohal, mistõttu tema lähedus tuleb hiljem, aga on tihti sügavam.

Madal
Sinu soojus on päris, aga mõõdetud. Mõned pääsevad lähedale, ülejäänud kohtavad esmalt viisakat ja jahedamat pinda.
Kõrge
Inimesed tunnevad end sinu juures oodatuna juba paari minutiga. Selline kerge soojus avab uksi ja kasvatab usaldust kiiremini kui ükski õpitud võte.

Seltsivus

E2

Seltsivus näitab, kui palju inimesi sa enda ümber tahad. Kõrge tulemusega inimest tõmbab sinna, kus rahvast on: pikk laud, täis saal, ühine ettevõtmine. Madala tulemusega inimene eelistab kahte või kolme kaaslast ja väsib rahvarohkuses ka siis, kui seltskond on meeldiv. Küsimus on koguses, mitte inimestesse suhtumises.

Madal
Rahvarohkus kulutab sinu energiat, mitte ei tekita seda. Kõige paremini saad inimestega kokku kahekesi või väikese laua taga, mitte peosaalis.
Kõrge
Mida rohkem inimesi ümber, seda elavam sa oled. Rühma energia on sulle kütus ja vaikne tühi nädalavahetus mõjub nagu voolukatkestus.

Kehtestavus

E3

Kehtestavus on valmidus ruumi võtta: sõna võtta, suunda pakkuda, oma seisukoht välja öelda ka siis, kui see ei ole populaarne. Kõrge tulemusega inimene liigub loomulikult juhi rolli. Madala tulemusega inimene laseb teistel eest minna ja ütleb oma arvamuse siis, kui küsitakse; nii jääb tema hea mõte vahel ütlemata.

Madal
Sa mõjutad pigem vaikselt kui mikrofoni haarates. Kui sõna võtad, siis enamasti sellepärast, et sul on midagi öelda, ja seda pannakse tähele.
Kõrge
Ohjade võtmine tuleb sulle iseenesest. Juhita ruumis saad sa juhiks vaikimisi ja sinu hääl kipub arutelule suuna andma.

Aktiivsus

E4

Aktiivsus puudutab tempot: kui täis on sinu päev ja kui kiiresti sa liigud. Kõrge tulemusega inimene teeb mitut asja korraga ja tunneb end tühjas graafikus halvasti. Madala tulemusega inimene liigub rahulikult, teeb ühte asja korraga ja hoiab päevas õhku, mis on eeldus sügavaks tööks, aga näib väljastpoolt vahel aeglusena.

Madal
Sa elad läbimõeldud tempos. Rahulik käik ei tähenda vähem tehtud tööd: sa liigud aeglasemalt ja raiskad vähem liigutusi.
Kõrge
Liikumine on sinu puhkeasend. Tihe päev annab sulle rohkem juurde kui võtab, ja ainus asi, mis sind päriselt ära kurnab, on paigal seismine.

Põnevusejanu

E5

Põnevusejanu mõõdab isu tugevate aistingute järele: kiirus, müra, risk, adrenaliin. Kõrge tulemusega inimene otsib olukordi, kus midagi on kaalul. Madala tulemusega inimene ei igatse seda laadi elevust ja väldib seda vaevata. Uudsuse otsimine on eraldi asi ja elab avatuse tahus seiklushimu, siin on jutt intensiivsusest.

Madal
Sa võtad naudingud rahulikult ja sügavalt: pikk õhtusöök, tuttav matkarada, lõpuni loetud raamat. Adrenaliin on maitseaine, mida sa harva tellid.
Kõrge
Sa igatsed intensiivsust: kiirust, müra, riski, teravat aistingut. Igavus teeb sulle päriselt haiget, ja seda janu on parem teadlikult toita, muidu hakkab see end ise toitma.

Rõõmsameelsus

E6

Rõõmsameelsus näitab, kui kõrgel seisab sinu meeleolu põhitoon ja kui kergelt tuleb naer. Kõrge tulemusega inimene väljendab head tuju avalikult ja nakatab sellega teisi. Madala tulemusega inimene on tasakaalukam ja rahulikum, tema rõõm on vaiksem ja väljapoole vähem nähtav, mis ei tähenda, et seda vähem oleks.

Madal
Sinu rõõm on vaikne ja ühtlane. Sa ei ole toas kõige valjem naer, ja see püsivus mõjub rahuliku kindlusena, mitte tusatujuna.
Kõrge
Naer on sul pinna lähedal ja vaimustus kandub teistele üle. Sa tõstad ruumi emotsionaalset temperatuuri lihtsalt sellega, et oled kohal.

Arva enne testi, kus sa asud

Sea liugur sinna, kuhu sa arvad end teiste vastajatega võrreldes jäävat. Seejärel tee test ja vaata, kui täpne aimdus oli. Ekstravertsuse juures on vahe eriti sagedane: inimene, kes peab end introverdiks, satub tihti keskele, sest ta võrdleb end kõige valjema tuttavaga.

50
Mõõdetud ja viisakasSoe juba esimesest hetkest
50
Väike ring, valitud inimesedSuur ring ja täis tuba
50
Laseb teistel eest minnaVõtab ruumi ja suuna
50
Rahulik tempo, üks asi korragaTäis päev ja kiire samm
50
Rahulik ja etteaimatavKiirus ja adrenaliin
50
Vaikne ja tasakaalukasAvalik hea tuju
Sinu oletus
50 / 100Keskmine

0 tähendab madalamat tulemust kui pea kõigil testi teinutel, 100 kõrgemat kui pea kõigil.

See on oletus, mitte mõõtmine. Test võrdleb sinu vastuseid päris inimeste normidega.

Kontrolli oma oletust

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Ekstravertsus soo ja vanuse järgi

Allolev graafik võrdleb keskmisi soo ja vanuserühma kaupa 135 947 vastaja seas. Need on rühmade keskmised, mitte ennustus ühele inimesele. Kõige vanemas rühmas on vastajaid vähe, umbes 250 kummagi soo kohta, nii et sealseid keskmisi tasub lugeda ettevaatlikult.

Naiste keskmine on 203,20 ja meeste 198,06, vahe 5,14 punkti. See on üks väiksemaid soolisi vahesid viie dimensiooni seas, tublisti väiksem kui neurootilisusel (15,79) ja sotsiaalsusel (13,15). Kõige kõnekam on kehtestavuse tahk, kus vahe on täpselt null: mõlema keskmine on 34,1 punkti. Naised on veidi ees soojuse, seltsivuse ja rõõmsameelsuse arvelt, mehed põnevusejanu arvelt. Vanusega tulemus langeb: meestel 201 punktilt 191-le, naistel 208 punktilt 192-le.

Mida teadus ekstravertsuse kohta teab

Ekstravertsus on üks vanimaid ja korduvalt leitud isiksusetelgesid. Ta kerkis esile juba enne viiefaktorilise mudeli väljakujunemist ja tuleb tänaseni välja igas suures faktoranalüüsis, olenemata sellest, kas küsimustik on koostatud inglise, eesti või mõnes muus keeles. Kaksikute ja perekondade uuringud viitavad sellele, et umbes pool inimestevahelisest erinevusest on seotud pärandumisega, ülejäänu jääb keskkonna ja mõõtmisvea arvele.

Järjestus inimeste vahel püsib aastate lõikes üsna kindlalt: kes on kolmekümneselt kaaslastest seltsivam, on seda tõenäoliselt ka viiekümneselt. Samal ajal nihkub kogu vanuserühma keskmine tasapisi allapoole, ja meie andmestikus on see näha selgelt. Seosed elu tulemustega on olemas, aga tagasihoidlikud: kõrgema ekstravertsusega inimesed teatavad keskmiselt sagedamini positiivsetest emotsioonidest ja laiemast tutvusringist. Seos ei ole põhjuslik ahel ega saatus.

Eesti on pärandi mõttes selle teema juures ebatavaliselt tugev koht. Tartu Ülikooli psühholoogid, teiste seas Jüri Allik ja Anu Realo, on aastakümneid teinud pärandmudeli kultuuridevahelisi uuringuid, eesti keelde on kohandatud NEO-PI-3 küsimustik ja siin on koostatud IPIP loogikas oma vahend EPIP-NEO. Meie oleme sellest pärandist võtnud terminid, mida siin lehel kasutame. Normid, mille vastu sinu tulemust võrreldakse, on seevastu kogutud ingliskeelsetel valimitel, ja seda me ei varja. IPIP-NEO on iseseisev vabakasutuses küsimustik, mitte NEO PI-R, ega ole ärilise testi kirjastajaga seotud.

Kas ekstravertsust saab muuta?

Joone tase ei ole lukus, aga ta ei ole ka nupp, mida keerata. Kõige ausam pilt on selline: sinu koht teiste seas püsib üsna paigal, samal ajal kui kogu vanuserühma keskmine liigub. Ekstravertsuse puhul liigub see allapoole, ja see ei ole kaotus. Vanemad inimesed vajavad keskmiselt vähem välist elavust ja valivad seltskonda hoolikamalt, mis on pigem kokkuhoid kui kahanemine.

Käitumist saab muuta rohkem kui kalduvust. Vaikne inimene võib õppida esinema, koosolekul sõna võtma ja võõraga jutu alustama, ja ta võib teha seda hästi. Muutub oskus, mitte see, kust ta jõudu ammutab: pärast head esinemist tahab ta ikka tundi vaikust. Kõrge ekstravertsusega inimene võib samamoodi õppida kuulama ja pausi pidama, ilma et vaikus talle meeldima hakkaks.

Kõige suurema võidu annab tavaliselt keskkonna valik, mitte iseendaga võitlemine. Töö, kus päev on täis vestlusi, kulutab vaikset inimest ka siis, kui ta on selles hea. Töö, kus keegi ei räägi kellegagi, kulutab elavat inimest samamoodi. Sinu tulemus ei ütle, kes sa peaksid olema, vaid seda, milline rütm sind kannab ja milline sind tasa ja targu tühjaks joob.

Millise tahu arvelt sinu tulemus tuleb ja kus see läheb oma dimensiooniga vastuollu, näitab testi analüüs tahkude kaupa. Kõigepealt mõõda ära, siis on selge, kas midagi tasub üldse muuta.

Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Kuidas ekstravertsust mõõdetakse

Enesekohane küsimustik avaldatud normidega on isiksuseteaduse tavaline tööriist. IPIP-NEO mõõdab ekstravertsust täispikas versioonis 60 väitega ja lühiversioonis 24 väitega, seejärel teisendab toorpunktid protsentiiliks sinuga sama soo ja vanuse inimeste seas, kes selle testi tegid. Kaks versiooni erinevad kõige rohkem just tahkude tasandil: kümme väidet tahu kohta 300 küsimuse omas, neli väidet 120 küsimuse omas.

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Korduvad küsimused ekstravertsuse kohta

Mis vahe on ekstravertsusel ja introvertsusel?

Need on ühe ja sama skaala kaks otsa, mitte kaks inimtüüpi. Ekstravertsuse ots tähendab suuremat vajadust inimeste, tegevuse ja välise elavuse järele, introvertsuse ots väiksemat. Kuna tulemused kogunevad keskele, satub enamik inimesi kuhugi vahepeale ja käitub olukorrast sõltuvalt kord ühtemoodi, kord teistmoodi. Puhas ekstravert ja puhas introvert on serv, mitte reegel.

Kas kirjutatakse ekstravertsus või ekstraversioon?

Mõlemat kohtab ja mõeldakse üht ja sama joont. Eesti psühholoogia kirjanduses on käibel nii ekstravertsus kui ekstraversioon, meie kasutame kogu saidil läbivalt vormi ekstravertsus. Inimest tähistav sõna on ekstravert; kirjapilt ekstrovert tuleb ingliskeelsest mõjust, kuid ladina eesliide on extra-, nii et normitud kuju on a-tähega. Otsingus töötavad mõlemad, sisu ei muutu.

Kas madal ekstravertsus tähendab häbelikkust?

Ei. Häbelikkus on hirm hinnangu ja piinliku olukorra ees ning kuulub pigem neurootilisuse tahkude alla, täpsemalt kohmetuse juurde. Madal ekstravertsus on lihtsalt väiksem vajadus välise elavuse järele. Vaikne inimene võib olla täiesti rahulik ka rahvarohkes kohas, tal pole seda kohta lihtsalt palju vaja. Ja vastupidi: elav inimene võib kartma jääda, kui teda hinnatakse.

Kas ekstravertidel läheb elus paremini?

Andmed näitavad tagasihoidlikke seoseid, mitte eelist. Kõrgema ekstravertsusega inimesed teatavad keskmiselt sagedamini positiivsetest emotsioonidest ja neil on laiem tutvusring, mis aitab mõnel elualal. Samas seostub vaiksem pool põhjaliku tööga, kus on vaja pikka keskendumist, ja rahulikuma riskihoiakuga. Ükski ots ei ennusta õnne ega edu, selle otsustab pigem sobiv keskkond.

Miks ekstravertsus vanusega langeb?

Meie andmestikus liigub keskmine alla 21-aastaste 201 punktilt meestel ja 208 punktilt naistel kuni 191 ja 192 punktini kõige vanemas rühmas. Sama suund tuleb välja ka teistes pikaajalistes uuringutes. Levinud seletus on, et vajadus välise elevuse järele kahaneb ja seltskonna valik muutub valivamaks. Tegu on rühmade keskmistega, mitte lubadusega, mis sinuga kindlasti juhtub.

Kas ma saan endast ekstraverdi teha?

Oskusi saab õppida ja need töötavad: esinemine, koosolekul sõna võtmine, võõraga jutu alustamine. Muutub käitumine, mitte see, kust jõud tuleb, nii et pärast head esinemist tahab vaikne inimene ikka tundi rahu. Rohkem tasub vaadata keskkonda: vale rütm kulutab sind ka siis, kui sa oskad kõike, mida vaja.

Kuidas ma oma ekstravertsuse taseme teada saan?

Tee tasuta IPIP-NEO test. Pikk versioon mõõdab ekstravertsust 60 väitega ja iga tahku kümne väitega, lühike versioon 24 väitega ja neli väidet tahu kohta. Tulemuse saad protsentiilina sinuga sama soo ja vanuse vastajate seas ning eraldi pildi kõigi kuue tahu kohta, soojusest rõõmsameelsuseni.

Ülejäänud neli dimensiooni

Ekstravertsus ütleb, kui palju inimesi ja tegevust sa vajad, aga mitte seda, kuidas sa nendega käitud. Selle vastuse annab sotsiaalsus. Terve pilt tekib alles siis, kui kõrval on ka avatus kogemusele, meelekindlus ja neurootilisus. Igaüks neist on siin oma lehel lahti kirjutatud.

Avatus kogemusele

Meelekindlus

Ekstravertsus

Sa oled siin

Sotsiaalsus

Neurootilisus

Mõõda oma ekstravertsus ära

Mõlemad versioonid annavad kõik viis dimensiooni päris normide vastu. Pikk test lisab tahkude täpsuse ja näitab, kas sinu tulemuse taga on seltsivus, kehtestavus või hoopis rõõmsameelsus. Test on tasuta ja kontot ei ole vaja.

Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe