Mida seltsivus mõõdab
Skaala mõõdab isu seltskonna järele ja mõõdab seda peade kaupa. Väited käivad selle kohta, kas rahvarohke koht tõstab sind üles või kulutab ära, kas sa otsid kokkusaamisi ise üles ja kas sa oleksid pigem seal, kus on palju rahvast korraga. Ükski neist ei küsi, kas inimesed sulle meeldivad, ega seda, kui hästi sa nendega hakkama saad.
Oma dimensiooni sees seisab see tahk teistmoodi kui ülejäänud viis. Kogu ekstravertsuse tulemusega käib ta kaasa 0,86 peal ja dimensiooniga ilma tema enda panuseta 0,75 peal, mõlemad on peres esimesed ja kõigi kolmekümne tahu seas kolmandad. Kõik tema sidemed, mis küündivad 0,5-ni või sellest üle, jäävad ekstravertsuse sisse ja ühtegi sama tugevat väljapoole ei ulatu.
Number kirjeldab püsivat isu, mitte tuju. Vaikse nädala järel tahab seltskonda peaaegu igaüks ja pika peo järel vaikust samuti. Skaala otsib üles selle taseme, kuhu sa nende kõikumiste vahel tagasi lähed. Aastate kaupa see tase püsib, kuigi terve elu peale vaadates liigub ta rohkem kui enamik siinseid jooni.
Küsimustiku ingliskeelne silt on Gregariousness, vanem kirjandus räägib samast joonest seltsimisvajadusena. Laused tulevad avalikust IPIP-pangast, mille pani kokku Goldberg, Johnsoni väljaandes, kust pärinevad ka siinsed normid.