IPIP-NEO

Big Five: isiksuse dimensioon N

Neurootilisus

Neurootilisus on suure viisiku joon, mis kirjeldab, kui kergelt ja kui tugevalt sinus tõusevad pinge, mure ja meeleolu kõikumine. Teine ots kannab nime emotsionaalne stabiilsus. See on isiksusejoon, mitte diagnoos ega vaimse tervise mõõt. Siin lehel on lahti kirjutatud joone sisu, kuus tahku, mõlema otsa argipäevane pilt ja viis oma taset mõõta.

  • Suure viisiku dimensioon N
  • Teine ots: emotsionaalne stabiilsus
  • Joon, mitte diagnoos
  • Normid 135 947 testist
Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Mis on neurootilisus?

Neurootilisus mõõdab, kui tundlik on sinu sisemine valvesüsteem. Kõrge tulemusega inimese oma lülitub sisse varem ja kõvemini: ta märkab võimalikku ohtu enne teisi, tunneb pinget kohtades, kus keegi teine seda veel ei näe, ja tema meeleolu liigub päeva jooksul rohkem. Madala tulemusega inimese süsteem käivitub hiljem ja vaikselt: teda on raske tasakaalust välja viia ja ta taastub tagasilöögist kiiresti.

Kõrge tulemus ei tähenda, et sinuga oleks midagi korrast ära. Valvas meel on evolutsiooniline eelis, mis märkab detaili ja hoiab ära rumalaid riske; sama tundlikkus annab ka sügavuse, millega sa teisi inimesi ja kunsti tajud. Hind on väsimus, sest valvel olek kulutab, ja unetud ööd enne asju, mis lõpuks möödusid ilma sündmusteta.

Skaala on pidev ja enamik inimesi asub keskel. Nimi tuleb vanast psühholoogia sõnavarast ja kõlab tänapäeval kohmakalt, mistõttu paljud eelistavad rääkida vastaspoolusest, emotsionaalsest stabiilsusest. Sisu on sama joon, ainult teisest otsast vaadatud. Selle all on kuus tahku: ärevus, ärrituvus, norgus, kohmetus, ohjeldamatus ja haavatavus.

Kõrge ja madal neurootilisus

Kummalgi otsal on oma tugevused ja oma hind. Kõrge tulemus annab valvsuse ja sügavuse, madal annab rahu; esimene väsitab, teine võib jätta ohu märkamata.

Milline näeb välja kõrge neurootilisus

Sinu mõte jookseb sündmusest ette ja mängib läbi, mis võib valesti minna. Ootamine on sinu jaoks enamasti raskem kui asi ise, ja kui midagi läheb halvasti, kestab järelkaja kaua. Sama tundlikkus teeb sind heaks märkajaks: sa loed pinget ruumis, tabad detaili, mille teised libistavad mööda, ja tunned muusikat või maastikku kehaliselt. Hind on väsimus ja see, et keha reageerib ka olematule ohule päris pingega.

  • Öösel mängib eilne vestlus peas uuesti läbi
  • Ootamine enne sündmust on raskem kui sündmus ise
  • Kriitika jääb sinu külge päevadeks, mitte tundideks
  • Sa märkad ruumis pinget enne, kui keegi midagi ütleb
  • Halb uudis lööb kehasse, mitte ainult mõttesse

Milline näeb välja madal neurootilisus

Sind on raske tasakaalust välja viia. Tähtaeg, tüli või halb uudis tõstavad pulssi vähe ja lasevad selle kiiresti tagasi, mis vabastab palju jõudu tegeliku töö jaoks. Kriisis oled sa see, kelle kõrval teistel läheb kergemaks. Hind on peenem: rahu võib tähendada, et sa ei märka signaali, mille peale tasuks reageerida, ja teise inimese ärevus tundub sulle liialdusena, mistõttu su lohutus kõlab kergesti õlaviske moodi.

  • Tähtaja eelne öö on sinu jaoks tavaline öö
  • Tagasilöögist toibud tundidega, mitte nädalatega
  • Sinu kõrval jäävad teised kriisis rahulikumaks
  • Ärev kaaslane tundub sulle vahel liialdavat
  • Riski hindad pigem alla kui üle

Keskmine tulemus tähendab töötavat valvesüsteemi. Sa muretsed siis, kui panus on päris, ja lased lahti, kui hetk on möödas. Rasked nädalad puudutavad sind, aga ei määra sind ära. Selline seis on kõige sagedasem ja praktikas kõige mugavam: signaal jõuab kohale, ilma et see kogu tähelepanu enda alla võtaks.

Tasemed madal, keskmine ja kõrge järgivad Johnsoni tavajaotust 30, 40 ja 30 protsenti vastajatest. Need on kokkulepped tulemuse kirjeldamiseks, mitte kliinilised piirid, ja kõrge tulemus ei ole diagnoos.

Kuidas neurootilisuse tulemused jagunevad

Toorpunktid kogunevad kella kujuga kuhja keskele ja kuhi kaldub allapoole: madalamaid tulemusi on rohkem kui väga kõrgeid. Servad on hõredad, nii et enamik inimesi ei ela ei pidevas pinges ega täielikus rahus, vaid kuskil vahepeal.

Olulisemad protsentiilid tabelina
ProtsentiilToortulemus
10123
25145
50171
75199
90224

Sinu tulemus on protsentiil, mitte punktisumma ega hinnang tervisele. Ta näitab, kui suur osa sinuga sama soo ja vanuse vastajatest jäi sinust allapoole. Neurootilisuse protsentiil 80 tähendab, et kaheksa inimest kümnest võrreldavast reageerivad keskmiselt rahulikumalt kui sina, ja mitte seda, et sul oleks midagi viga.

Tee pikk testTee lühike versioon

Neurootilisuse kuus tahku

Sama koondtulemuse taga võivad olla väga eri asjad: üks inimene muretseb tuleviku pärast, teine läheb kergesti vihaseks, kolmas kardab teiste pilku. Kuus tahku näitavad, millest sinu tulemus koosneb, ja just see pilt on praktikas kõige kasulikum.

Ärevus

N1

Ärevus mõõdab, kui kergelt sinu mõte jookseb halvimasse võimalikku stsenaariumisse. Kõrge tulemusega inimene kannab pinget ka siis, kui midagi ei ole veel juhtunud, ja ootamine on tema jaoks raskem kui sündmus. Madala tulemusega inimene ei pinguldu enne aega ning vabastab sellega palju jõudu tegeliku töö jaoks.

Madal
Sa ei ela halvima ootuses. Tähtaeg, eksam või raputav lennuk jätavad su pulsi umbes sinna, kus see enne oli, ja kogu see energia jääb asja enda jaoks alles.
Kõrge
Mõte jookseb sündmusest ette ja käib läbi, mis võib valesti minna. Ootamine on sulle sageli raskem kui asi ise, ja rahu tuleb alles siis, kui kõik on selja taga.

Ärrituvus

N2

Ärrituvus näitab, kui madal on sinu lävi pahaseks saada. Kõrge tulemusega inimene läheb kiiresti keema ja tema pahameel on ka teistele nähtav, mis teeb piirid selgeks, aga jätab jälgi. Madala tulemusega inimene neelab ärrituse alla või ei tunnegi seda, mis hoiab õhku puhtana ja jätab mõne vajaliku vastuseisu ütlemata.

Madal
Sul läheb kaua, enne kui keema lähed. Ebaviisakus ja ebaõiglus jõuavad kohale, aga sinu häält ega otsuseid nad harva üle võtavad.
Kõrge
Ebaõiglus tabab sind kiiresti ja kehaliselt. Vihapuhang on tegelikult signaal ületatud piirist: ta räägib tõtt, ainult helitugevust tuleb ise juurde või maha keerata.

Norgus

N3

Norgus puudutab meeleolu põhitooni ja arvamust iseendast rasketel hetkedel. Kõrge tulemusega inimene vajub äparduse järel sügavamalt ja tema sisemine kommentaar läheb valjuks. Madala tulemusega inimene tõuseb kiiresti püsti ja otsib järgmist käiku. Jutt on tavalisest tuju kõikumisest, mitte kliinilisest seisundist.

Madal
Rusuv tuju sind kaua kinni ei hoia. Pärast äpardust hakkad pigem järgmist käiku otsima kui kaotust uuesti läbi mängima.
Kõrge
Kurbus ja enda kritiseerimine käivad sul külas sagedamini kui enamikul. Kui midagi ebaõnnestub, läheb sisemine kommentaar valjuks ja tuju tõstmine nõuab päris tööd.

Kohmetus

N4

Kohmetus mõõdab hirmu teiste pilgu ees: kartust öelda midagi rumalat, jääda naeruväärseks, teha viga nähtaval kohal. Kõrge tulemusega inimene mängib vestlusi hiljem peas läbi. Madala tulemusega inimene ei muretse eriti sellest, mida arvatakse. Tegu ei ole seltskonna vältimisega, see kuulub ekstravertsuse alla.

Madal
Võõras pilk, hinnang või tuppa astumine, kus sa kedagi ei tunne, ei vii sind rappa. Piinlikud hetked libisevad pealt maha, mitte ei jää külge.
Kõrge
Sa tunned pilke ka siis, kui keegi ei vaata. Vestlused mängivad öösel peas uuesti ja hirm astuda kohmakas samm hoiab sind eemal sammudest, mis oleksid väärt astumist.

Ohjeldamatus

N5

Ohjeldamatus näitab, kui raske on ahvatlusele vastu panna: veel üks osa, veel üks ostukorv, veel üks taldrik. Kõrge tulemusega inimene tunneb tungi tugevalt ja annab järele sagedamini. Madala tulemusega inimene peatub kergemini. Otsuste kiirustamine on eraldi asi ja elab meelekindluse tahus ettevaatlikkus.

Madal
Isud sosistavad sulle, mitte ei karju. Ühe juures peatuda, raha pigem kõrvale panna, äpp kinni panna: need ei võta sult eriti tahtejõudu.
Kõrge
Tahtmine kohe on sulle tugev hoovus: veel üks osa seriaalist, veel üks ostukorv, veel üks taldrik. Võitlus iseendaga ei tähenda nõrka iseloomu, pigem valjemat signaali, ja raamid aitavad siin rohkem kui enda sõimamine.

Haavatavus

N6

Haavatavus mõõdab, mis juhtub sinuga surve all. Kõrge tulemusega inimene tunneb kriisis, et mõtlemine läheb raskeks ja olukord kasvab üle pea, isegi kui ta hiljem hakkama saab. Madala tulemusega inimene püsib pinge all selge peaga ja on tavaliselt see, kelle poole kriisis pöördutakse.

Madal
Surve teeb su pea selgemaks, mitte ei uputa. Kriisis jääb sinu mõtlemine kasutatavaks, ja just siis on see kõige rohkem väärt.
Kõrge
Kui mitu asja lähevad korraga viltu, tõuseb laine kiiresti ja mõtlemine muutub raskeks. Sind aitab ette valmis mõeldud plaan, üksainus järgmine samm ja keegi rahulik kõrval.

Arva enne testi, kus sa asud

Sea liugur sinna, kuhu sa arvad end teiste vastajatega võrreldes jäävat. Neurootilisuse juures kipub oletus alla nihkuma, sest oma pinget on lihtne pidada normaalseks ja teiste rahu ehtsaks. Kõige huvitavam koht on tavaliselt vahe oletuse ja mõõtmise vahel.

50
Rahulik ka enne tähtaegaMõte jookseb ette
50
Kaua kannatlikKiire keema minema
50
Tõuseb kiiresti püstiVajub äparduse järel sügavale
50
Teiste pilk ei häiriKardab näost punaseks minna
50
Peab ahvatlusele vastuAnnab tungile järele
50
Selge pea ka surve allSurve all kasvab üle pea
Sinu oletus
50 / 100Keskmine

0 tähendab madalamat tulemust kui pea kõigil testi teinutel, 100 kõrgemat kui pea kõigil.

See on oletus, mitte mõõtmine. Test võrdleb sinu vastuseid päris inimeste normidega.

Kontrolli oma oletust

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Neurootilisus soo ja vanuse järgi

Graafik võrdleb keskmisi soo ja vanuserühma kaupa 135 947 vastaja seas. Kõige vanemas rühmas on vastajaid vähe, umbes 250 kummagi soo kohta, nii et sealseid keskmisi tasub lugeda ettevaatlikult.

Naiste keskmine on 178,61 ja meeste 162,82, vahe 15,79 punkti: see on viie dimensiooni seas kõige suurem sooline vahe. Hajuvus ühe soo sees on sellest vahest siiski suurem, nii et kahe üksiku inimese kohta ei järeldu siit midagi. Tahkude tasandil tuleb vahe kõige selgemini ärevusest ja haavatavusest. Vanusega tulemus langeb märgatavalt: meestel 166 punktilt kõige nooremas rühmas 152 punktile kõige vanemas, naistel 182 punktilt 157 punktile.

Mida teadus neurootilisuse kohta teab

Neurootilisus on üks vanimaid isiksusetelgesid. Hans Eysenck tõstis selle juba möödunud sajandi keskel oma mudeli üheks põhiteljeks, ja kui hiljem kujunes välja viiefaktoriline mudel, jäi see telg alles peaaegu muutumatuna. Tänapäeval tuleb ta välja igas suures faktoranalüüsis, olenemata küsimustiku keelest. Kaksikute ja perekondade uuringud viitavad sellele, et umbes pool inimestevahelisest erinevusest on seotud pärandumisega.

Nimi pärineb ajast, mil neuroosi peeti diagnoosiks. Tänapäeva klassifikaatorites sellist diagnoosi enam ei ole, aga joone nimi jäi käibele, ja just seepärast eelistavad paljud rääkida vastaspoolusest, emotsionaalsest stabiilsusest. Seosed elu tulemustega on olemas, kuid mõõdukad ja mitte põhjuslikud: kõrgem tulemus käib keskmiselt kokku suurema koormustundlikkusega, madalam rahulikuma reageerimisega. Isiksuseskaala ei ole vaimse tervise mõõt ega ennusta ühe inimese käekäiku.

Eesti on selle teema juures ebatavaliselt tugev koht. Tartu Ülikooli psühholoogid, teiste seas Jüri Allik ja Anu Realo, on aastakümneid uurinud pärandmudelit kultuuride võrdluses, eesti keelde on kohandatud NEO-PI-3 küsimustik ja siin on koostatud IPIP loogikas oma vahend EPIP-NEO. Sellest pärandist tulevad terminid, mida me kasutame. Normid, mille vastu sinu tulemust võrreldakse, on seevastu kogutud ingliskeelsetel valimitel, ja seda me ei varja. IPIP-NEO on iseseisev vabakasutuses küsimustik, mitte NEO PI-R, ega ole ärilise testi kirjastajaga seotud.

Kas neurootilisust saab vähendada?

Kõige kindlam muster on siin vanus, ja see on hea uudis. Keskmine tulemus langeb täiskasvanueas järjekindlalt: meie andmestikus meestel 166 punktilt 152 punktile ja naistel 182 punktilt 157 punktile. Sama suund tuleb välja pikaajalistest uuringutest. Need on rühmade keskmised, mitte lubadus sinule, aga suund on selge: enamikul inimestel muutub pinge aastatega taltsamaks, mitte ägedamaks.

Järjestus inimeste vahel püsib samal ajal üsna kindlalt, nii et eesmärk stiilis tee endast rahulik inimene lubab liiga palju. Praktikas liigub kõige rohkem see, kui palju pinget sinu päev toodab ja kui kiiresti sa taastud. Uni, liikumine ja etteaimatav rütm ei ole ilusad soovitused, vaid otsesed sisendid: väsinud keha annab valehäireid palju sagedamini kui puhanud.

Teine tööriist on mõtete käsitlemine. Kõrge tulemuse juures on tavaline pidada esimest halba mõtet tõeks; harjutus, kus sa kirjutad kartuse välja ja kõrvale selle, mis tegelikult juhtus, muudab aja jooksul suhtumist neisse mõtetesse. Kui raskus kestab nädalaid ja segab tööd, und või suhteid, ei ole jutt enam isiksuseprofiilist ja tasub rääkida spetsialistiga. See test ei asenda sellist vestlust ega anna selleks vastust.

Millisest tahust sinu tulemus koosneb, kas ärevusest, ärrituvusest või haavatavusest, näitab testi analüüs tahkude kaupa. Just see pilt otsustab, mis sinu puhul aitaks, sest kuue tahu retseptid on erinevad.

Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Kuidas neurootilisust mõõdetakse

Enesekohane küsimustik avaldatud normidega on isiksuseteaduse tavaline tööriist. IPIP-NEO mõõdab neurootilisust täispikas versioonis 60 väitega ja lühiversioonis 24 väitega, seejärel teisendab toorpunktid protsentiiliks sinuga sama soo ja vanuse inimeste seas, kes selle testi tegid. Ja veel kord selgelt: tulemus kirjeldab kalduvust reageerida, mitte tervislikku seisundit. See ei ole diagnoos ega sõeluuring, ja kõrge protsentiil ei ütle, et sul oleks abi vaja.

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe

Korduvad küsimused neurootilisuse kohta

Kas neurootilisus on haigus?

Ei. See on isiksusejoon, mis on inimeste seas pidevalt jaotunud: igaühel on mingi tase, nii nagu igaühel on mingi pikkus. Kõrge tulemus tähendab tundlikumat sisemist valvesüsteemi, mitte diagnoosi ega häiret. Meie test kirjeldab kalduvust reageerida ja ei ole vaimse tervise sõeluuring; sellised küsimustikud on omaette asi ja neid teevad tervishoiu poolel selleks mõeldud vahendid.

Mille poolest erineb neurootilisus neuroosist?

Neuroos oli vana kliiniline mõiste, mida tänapäeva diagnostilistes klassifikaatorites enam ei kasutata. Neurootilisus on isiksuseskaala, mis mõõdab tavalist ja kõigil esinevat kalduvust reageerida pingele. Ühine on ainult sõnatüvi ja ajalugu: nimi jäi käibele ajast, mil neuroosi peeti diagnoosiks. Seetõttu eelistavad paljud rääkida vastaspoolusest, emotsionaalsest stabiilsusest.

Kuidas neurootilisust vähendada?

Kõige ausam vastus koosneb kahest osast. Sinu koht teiste seas püsib üsna paigal, aga keskmine tase langeb vanusega selgelt, meie andmetes meestel neliteist ja naistel kakskümmend viis punkti. Igapäevaselt liigub kõige rohkem see, kui palju pinget päev toodab ja kui kiiresti sa taastud: uni, liikumine ja etteaimatav rütm on siin otsesed sisendid, mitte ilusad soovitused. Lisaks aitab harjumus panna kartus kirja ja kõrvale see, mis tegelikult juhtus.

Kas kõrge tulemus tähendab, et ma vajan abi?

Iseenesest ei. Kõrge tulemus tähendab tundlikkust, ja väga paljud tundlikud inimesed elavad head elu, sest nad on oma rütmi paika saanud. Otsustav ei ole number, vaid see, kui palju see sinu elu segab. Kui raskus kestab nädalaid, sööb und, tööd või suhteid, siis ei ole jutt enam isiksuseprofiilist ja tasub rääkida perearsti või psühholoogiga. Test sellele küsimusele ei vasta.

Mis on emotsionaalne stabiilsus?

See on sama joone teine ots. Kui neurootilisus mõõdab, kui kergelt pinge tõuseb, siis emotsionaalne stabiilsus kirjeldab sama asja rahu poolelt: kui raske on sind tasakaalust välja viia ja kui kiiresti sa taastud. Kaks nime, üks skaala. Osa teste kasutab positiivset nime, sest see kõlab sõbralikumalt; tulemus on mõlemal juhul sama.

Kas madal neurootilisus on alati parem?

Ei, ka rahul on oma hind. Väga madal tulemus võib tähendada, et signaal, mille peale tasuks reageerida, ei jõua kohale: tähtaeg ei tekita pinget, riski hinnatakse alla, ja teise inimese ärevus tundub liialdusena, mistõttu lohutus kõlab kergesti õlaviske moodi. Kõrge tulemuse hind on väsimus, madala tulemuse hind on pime nurk.

Miks naiste keskmine on kõrgem?

Meie andmestikus on naiste keskmine 178,61 ja meeste 162,82, vahe 15,79 punkti, mis on viie dimensiooni seas kõige suurem. Sama suund tuleb välja paljudes kultuurides ja seletused jagunevad kasvatuse, hormoonide ja vastamisharjumuste vahel; vaidlus käib siiani. Praktilise järelduse jaoks on tähtsam see, et hajuvus ühe soo sees on sellest vahest suurem.

Kuidas ma oma taseme teada saan?

Tee tasuta IPIP-NEO test. Pikk versioon mõõdab neurootilisust 60 väitega ja iga tahku kümne väitega, lühike versioon 24 väitega ja neli väidet tahu kohta. Tulemus tuleb protsentiilina sinuga sama soo ja vanuse vastajate seas ning eraldi pilt kõigi kuue tahu kohta, ärevusest haavatavuseni.

Ülejäänud neli dimensiooni

Neurootilisus ütleb, kui kergelt pinge tõuseb, aga mitte seda, mida sa sellega peale hakkad. Vastus tuleb kombinatsioonidest: sama tundlikkus koos kõrge meelekindlusega annab hoolika inimese, koos madalaga rahutu. Terve pilt tekib siis, kui kõrval on ka avatus kogemusele, ekstravertsus ja sotsiaalsus.

Avatus kogemusele

Meelekindlus

Ekstravertsus

Sotsiaalsus

Neurootilisus

Sa oled siin

Mõõda oma tase ära

Mõlemad versioonid annavad kõik viis dimensiooni päris normide vastu. Pikk test lisab tahkude täpsuse ja näitab, kas sinu tulemuse taga on ärevus, ärrituvus või haavatavus. Test on tasuta ja kontot ei ole vaja.

Tee pikk testTee lühike versioon

Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe