Mida see skaala tähele paneb
Väited käivad selle kohta, kuidas mõjub töö kellegi pilgu all, mis toimub sinuga siis, kui seltskonna tähelepanu koondub sinu peale, ja kui kauaks jääb kripeldama väike äpardus. Erinevus inimeste vahel ei ole selles, kas keegi publikut märkab: märkavad kõik. Erinevus on selles, kui palju ruumi publik pärast märkamist endale võtab ja kui kaua ta seal püsib.
Tahk seisab neurootilisuses sellepärast, et mõõdetav suurus on emotsionaalne reaktsioon: piinlikkus ja see võpatus, mis käib sellest hetk varem läbi. Oma dimensiooni sees on lähim seltskond haavatavus 0,62 ja ärevus 0,61, norgus jääb 0,58 peale. Kõige valjem seos jääb aga dimensioonist välja ja kannab miinusmärki: kehtestavusega annab see skaala miinus 0,68, kõigi 435 tahupaari kõige negatiivsema väärtuse.
Number kirjeldab põhitaset, mitte üksikut hetke. Kui laud vaikib ja pöördub sinu poole, ei jää külmaks peaaegu keegi. Skaala käib selle kohta, kuhu sa pärast tagasi tuled ja kui suur osa tavalistest olukordadest selle maitse üldse omandab: kas ainult lava ja eksam, või ka kohvimasina juures alanud jutt.
Ingliskeelne silt on Self-Consciousness, eesti keeles katab sama ala häbelikkus ja vanemad tööd räägivad negatiivse hinnangu kartusest. Meie kümme väidet tulevad Johnsoni hallatavast avalikust IPIP-pangast, nii et jutt käib just sellest skaalast, mitte kaubamärgi all müüdavast küsimustikust.