Mida see skaala loeb
Väited küsivad raskete hetkede kohta ja selle kohta, mis nende sees toimub: kas tuleb paanika, kas sündmused kuhjuvad kiiremini, kui jõuad neid lahti võtta, kas suudad veel mõelda, kui ümberringi on lärm. Inimesed ei erine siin selle poolest, kui palju koormust elu saadab, vaid selle poolest, mida koormus teeb, kui ta on juba kohal.
Tahk kuulub neurootilisusse, sest ta mõõdab reaktsiooni, mitte oskust. Lähim naaber on ärevus näiduga 0,80 ja see on testi kõigist 435 tahupaarist kõige tihedam. Väljaspool dimensiooni on tugevaid jooni täpselt üks ja see viib enesetõhususeni: miinus 0,66, kogu küsimustiku teine kõige negatiivsem paar.
Tulemus kirjeldab tavalisi nädalaid, mitte katastroofi. Koormus, mis inimese laiali võtab, on igaühel, ja selle leidmine ei ütle iseloomu kohta midagi. Skaala paigutab sind sellele nõudmiste tasemele, kus haare hakkab libisema: ühel on selleks üks halb telefonikõne, teisel nädal, mil neli asja korraga katki läheb.
Teadustöös jääb skaalale haavatavuse nimi, sama maad kirjeldatakse ka stressitaluvuse ja toimetuleku kaudu, tavaliselt vastupidise märgiga. Sõnastused pärinevad avalikust väidete kogumist, mille Johnson vabaks kasutamiseks välja andis, mitte ühestki ärilisest küsimustikust.