Mida norgus tegelikult tähendab
Skaala vaatab, kui kergesti meeleolu alla vajub ja kui kaua ta seal püsib. Väited puudutavad käegalöömist pärast ebaõnnestumist, tunnet, et rõõmustada pole millegi üle, ja harjumust teha kehvast tulemusest järeldus iseenda kohta. Loetakse sagedust ja kestust, mitte seisundi raskust.
Tahk asub neurootilisuse sees, dimensioonis, kuhu koguneb igasugune negatiivne tunne, ja tema töö algab siis, kui sündmus on juba möödas. Ärevus käib ees ja küsib, mis võib juhtuda; norgus tuleb järel ja vaidleb selle üle, mida juhtunu sinu kohta tõestas. Seos nende vahel on 0,67: piisavalt tihe, et neid ühe skaalana lugeda, ja piisavalt vaba, et päris profiilidel lahku minna.
Tulemus kirjeldab kalduvust, mitte eluperioodi. Lein, haigus või lihtsalt raske aasta tõstavad seda numbrit ükskõik kellel, ja raskel kuul mõõdetud tulemus ei ole see, mis tuleks välja poole aasta pärast. Joon ise on see, mis jääb alles siis, kui midagi erilist juhtunud ei ole.
Teadustekstides kannab skaala depressiivsuse nime ja eesti akadeemilises keeles esineb sama ala masendusena. Meie väited tulevad Johnsoni avaldatud vabalt kasutatavast IPIP-kogumist: see on isiksuseküsimustiku osa ega ole ükski kliiniline vahend.