Sotsiaalsus · Tahk A4
Koostöövalmidus on see osa iseloomust, mis otsustab, mis juhtub siis, kui sinu huvi ja teise inimese oma vaatavad eri suunda. Ülemises otsas antakse järele vara ja vaidluseni pigem ei lasta. Alumises otsas hoitakse oma joont ja lahkarvamus jääb nähtavale. Skaala mõõdab seda refleksi, mitte seda, kellel oli õigus.
Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe
Koostöövalmidus on eesti keeles tavaline sõna ja sellega kirjeldatakse inimest sageli tervikuna: hea kaaslane, kellega on kerge asju ajada. Siin lehel on tal palju kitsam töö. Skaala paneb kirja ainult selle, mida sa teed hetkel, kui kaks huvi korraga ära ei mahu: kas hakkad kohe otsima varianti, millega mõlemad välja tulevad, või ütled välja, et sina nii ei tee. Väited käivad vaidlemise, teravaks minemise ja solvumise mäletamise ümber. Seitse kümnest on sõnastatud joone vastu, nii et kõrge tulemus on kokku pandud hõõrdumisest, mida ei tulnud.
Tahk kuulub dimensiooni Sotsiaalsus, mis ei räägi seltsielust ega sellest, kui palju sa inimeste seas oled, vaid sellest, kuidas sa nendega ümber käid. Selle pere sees esindab koostöövalmidus tervikut paremini kui ükski õde: ülejäänud viie tahuga koos võetuna on tema seos 0,65, abivalmidusel 0,64 ja tagasihoidlikkusel ainult 0,26. Lähim sugulane on sirgjoonelisus, seos 0,58.
Number kirjeldab püsivat seadistust, mitte üht päeva. Registratuuris annavad järele kõik ja valesti kirjutatud trahvi pärast vaidlevad samuti kõik. See skaala tabab tavalise juhtumi, kus keegi sind millekski ei sunni ja valik jääb sinu enda teha. Just see seadistus nihkub aastatega ülespoole: meie vanimad rühmad seisavad noorimatest kolm kuni viis punkti kõrgemal.
Uurimiskirjanduses kannab seesama ala tavaliselt nime järeleandlikkus ja tema kauget otsa kirjeldatakse antagonistliku stiilina. Kümme väidet pärinevad Johnsoni avaldatud vabakasutusega väitekogust, mitte ärilisest küsimustikust.
Kõik kolm seisavad piisavalt lähedal, et neid skaala endaga segi ajada, ja iga segiajamine muudab ära selle, millest tulemus päriselt räägib.
Selle tahu kõige tugevam side väljaspool oma dimensiooni on negatiivne: ärrituvusega miinus 0,52, ja ühegi teise sotsiaalsuse ja neurootilisuse paari vahel ei lähe lõhe suuremaks. Küsimusi on ikkagi kaks. Ärrituvus mõõdab, kui kiiresti kuumus kohale jõuab. See skaala mõõdab, mida sa põrkega peale hakkad siis, kui ta juba käes on.
Lähim õde seosega 0,58, ja need kaks lähevad kuulaja peas pidevalt kokku üheks ja samaks heaks inimeseks. Sirgjoonelisus käib ausa mängu kohta: ilma meelituse ja kõrvalteedeta. Koostöövalmidus käib selle kohta, et mitte sõdida. Inimene, kes ütleb sulle iga kord täpselt, kus sa seisad, on esimesel skaalal kõrgel ja teisel madalal.
Järeleandmist loetakse selgroo puudumiseks ja andmed niisugust vahetust ei toeta. Kehtestavusega kattub see skaala ainult miinus 0,30 ulatuses, samal ajal kui tagasihoidlikkus seisab kehtestavusega miinus 0,57 peal. Oma plaani välja ütlemine ja selle eest kaklemine on kaks eri tööd.
Kumbki ots ei tee inimesest paremat kaaslast. Üks hoiab esimesena suhet, teine hoiab esimesena seisukohta, ja töötav seltskond vajab neid mõlemaid.
Sa leiad selle variandi, millega kõik välja tulevad, ja leiad ta vara, tavaliselt enne, kui teine pool jõuab märgata, et üldse oli midagi lahendada. Ruumis läheb hingamine kergemaks. Arve tuleb hiljem ja tasa: need, kes sinu poolt vastupanu kunagi ei kohta, lõpetavad kontrollimise, kas sa nõustusid või jäid lihtsalt vait.
Tüli silud sa enne, kui see süttib, ja leiad vaidluse alt üles ühise huvi. Üht tasub jälgida: kokkulepe, mis nõuab sinult vaikimist, ei ole veel rahu.
Sa ütled välja selle, mis tuleb niikuinii kunagi öelda, ja ütled siis, kui asi on veel väike. Sinu seisukoha üle ei pea keegi arvama, ja häda, mis oleks kuudeks vee alla läinud, kulub ära kümne kohmetu minuti peale. Hind koguneb ümbritsevate kulumisse, ja mitte iga küngas ei olnud ronimist väärt.
Vastasseis sind ei kohuta. Kui sa ei nõustu, ütled seda otse ja avalikult, ning inimesed õpivad, et sinu jah tähendab jah, sest sinu ei on päris.
Keskmises ribas seisab neli profiili kümnest ja see koht on praktiline. Hõõrdumist kulutatakse seal, kus panus seda väärib, ja jäetakse kulutamata seal, kus ei vääri: tähtaegades antakse järele, sisus mitte.
Madal, keskmine ja kõrge lõikavad valimi 30/40/30, nagu Johnsoni normides ikka. Kumbki ots ei ole iseloomule otsus: skaala paneb kirja, kuidas huvide põrkega ümber käiakse, mitte seda, kas käija oli oma asjas õigel poolel.
Kümme vastust liidetakse toorpunktideks 10-st 50-ni. Allolev kõver on joonistatud 135 947 lõpetatud profiili pealt pikas versioonis, ja sugupooled seisavad siin teineteisele lähemal kui neljal tahul kuuest selles dimensioonis.
| Protsentiil | Toortulemus |
|---|---|
| 10 | 25 |
| 25 | 30 |
| 50 | 35 |
| 75 | 40 |
| 90 | 43 |
Pool profiilidest jääb 30 ja 39 punkti vahele. Toores 34 tuleb mehel välja 52. protsentiilina ja naisel 41. omana, kõrge riba avaneb meestel 38-st ja naistel 40-st. Protsentiil kõrvutab sind sinu enda soo ja vanuse kaaslastega, kes selle testi ära tegid.
Üks nendest kahest võrdlusest vaevu liigutab siin midagi. Teine kuulub kogu testi järsemate vanusemõjude hulka.
Naised koguvad keskmiselt 35,0 punkti ja mehed 33,3, vahe 1,7 punkti neljakümne punkti laiusel skaalal, ja see on kuue siinse tahu seas teine kõige kitsam, usalduse järel. Vanus teeb märksa rohkem: meestel 32,2 punktilt alla 21-aastaste seas 35,8 punktile üle 60-aastaste seas, naistel 33,9 pealt 38,6 peale. Naiste 4,7-punktine tõus on selles dimensioonis kõige järsem. Vanim vanuselahter jääb kummalgi sugupoolel 250 inimese kanti.
Sotsiaalsus on kuus harjumust, mitte üks, ja see harjumus võtab komplekti kokku paremini kui ükski teine: 0,65 ülejäänud viiega koos võetuna. Neist seisab kõige lähemal sirgjoonelisus seosega 0,58, siis abivalmidus 0,47, kaastundlikkus 0,44, usaldus 0,42 ja tagasihoidlikkus 0,32. Väljaspool dimensiooni tõmbab kõige tugevamini kohusetundlikkus 0,44.
Tööl on see vahe otsuse vahel, mille üle küsiti, ja otsuse vahel, mis noogutusega läbi läks. Kõrge tulemus hoiab koosolekud rahulikuna ja neelab alla väikesed ülekohtud, nii et niisugune kolleeg on kerge kuni selle nädalani, mil midagi oleks pidanud öeldud saama. Madala tulemuse tõttu sureb halb plaan ruumis ära, mitte alles siis, kui ta on juba käiku läinud.
Lähisuhted sõltuvad sellest skaalast rohkem kui ühestki teisest selles dimensioonis. Kõrge tulemus hoiab temperatuuri madalal ja risk kasvab silma alt ära: kokkulepped, mida keegi üle ei küsinud, ja kaaslane, kes saab kolm aastat hiljem teada, et neid reise ei tahtnud keegi. Madalat tulemust on lihtne lugeda ja õhk saab tema ümber jooksvalt puhtaks.
Ülemises otsas ei ole ülesanne mitte sõdima õppimine. Ülesanne on tabada see hetk, kus jah lendab suust välja enne teda kandvat mõtet, sest just sellest vahest jookseb kogu hilisem arve kokku. Alumises otsas käib võit aja ja valjuse, mitte sisu kohta: vastuväide ise on tavaliselt õige, ja seesama vastuväide tund aega hiljem ja poole lühemalt ei maksa midagi.
Küsimus tuleb siin ühes ja samas sõnastuses: kas järeleandmine on iseloom või harjumus. Perede ja kaksikute võrdlused vastavad poolele küsimusest. Ligikaudu pool sellest, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, käib kaasas geenidega, ja ülejäänust suurem osa niisuguse kogemusega, mida isegi ühe pere lapsed ühtemoodi kätte ei saa. Kangekaelne on aga järjekord: kes annab oma seltskonnas kõige kiiremini järele kahekümneselt, see teeb seda tavaliselt ka kümme aastat hiljem.
See skaala kuulub liikujate hulka. Sotsiaalsus tõuseb läbi täiskasvanuea, uurijate juures käib selle kohta nimetus küpsemise printsiip, ja peaaegu kogu tõusu kannavad siin dimensioonis kaks tahku: koostöövalmidus ja sirgjoonelisus, kolm kuni viis punkti noorima ja vanima rühma vahel, samal ajal kui abivalmidus lisab umbes ühe. Meestel kannab suurema osa sirgjoonelisus, naistel koostöövalmidus. Normid kõrvutavad eri vanuses eri inimesi, nii et kalle on kalduvus, mitte ajakava.
Üks arv ei ütle, mida sinu enda kooslus teeb. Kõrge koostöövalmidus kõrge kehtestavuse kõrval on läbirääkija. Seesama tulemus madala kehtestavuse kõrval on inimene, kelle vastuväide jõuab kohale sõnumiga kolm päeva pärast otsust. Kooslused ongi see tasand, mille peal tasuline analüüs töötab.
Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe
300 väitega versioonis mõõdab koostöövalmidust 10 väidet ja 120 väitega versioonis neli. Kümnest on vastupidi sõnastatud seitse: rohkem on ainult sirgjoonelisusel ja sama palju veel kahel skaalal. Lühikeses versioonis on pööratud kõik neli, ja nõnda on üles ehitatud kolmekümnest skaalast kokku neli. Pööratud vastused keeratakse enne liitmist ümber ja summa kõrvutatakse sinu soo ja vanuserühma normitabeliga.
Alfa näitab, kui hästi ühe skaala väited omavahel kokku sobivad. Uuringutes peetakse 0,70 ja rohkem tugevaks. Arvutasime need numbrid ise Johnsoni avaandmetest, nii et neid saab võrrelda avaldatutega.
Väited ise jäävad siit lehelt meelega välja. Kui lugeja on ette ära arvanud, mille järele skaala vaatab, langeb tema vastustest täpsus välja, nii et sõnastused ilmuvad alles siis, kui test on käivitatud.
300 küsimust · umbes 35 minutit
Tee pikk test120 küsimust · umbes 15 minutit
Tee lühike versioonTasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe
Nihuta märgis sinna, kus sa arvad end teiste vastanute kõrval seisvat, vasta siis väidetele ja vaata, kui kaugele oletus läks. See skaala seisab kolmekümne tahu seas keskkoha lähedal, nii et ruumi jääb mõlemas suunas ohtralt.
0 tähendab madalamat tulemust kui pea kõigil testi teinutel, 100 kõrgemat kui pea kõigil.
See on oletus, mitte mõõtmine. Test võrdleb sinu vastuseid päris inimeste normidega.
Üksi võetuna mitte. Skaala loeb, kui kergesti sa lased lahkarvamusel nähtavaks saada, ja nähtav lahkarvamus on kasulik umbes sama tihti, kui ta on kallis. Madala tulemusega inimesele räägitakse probleemidest varem. Kalliks läheb joon siis, kui madal tulemus satub kõrge ärrituvuse kõrvale.
Niisugust ei ole. Kõrge ostab vaikuse ja maksab ütlemata jäänuga, madal ostab selguse ja maksab hõõrdumisega. Keskmine riba, kus seisab neli inimest kümnest, ei ole niivõrd kompromiss kui lüliti: järele antakse seal, kus see on odav, ja jäädakse seisma seal, kus ei ole.
Sest kõige odavam viis küsida mittesõdimise kohta on küsida sõdimise kohta. Pikas versioonis osutab koostöövalmidusest eemale seitse väidet kümnest ja lühikeses kõik neli, ning nõnda on tehtud kolmekümnest skaalast neli. Järjest nõustumine viib tulemuse siin seepärast alla, mitte üles.
Sotsiaalsus on dimensioon ja koostöövalmidus üks tema kuuest tahust, pealegi tervikule kõige lähem: 0,65 ülejäänud viiega koos võetuna. Lahku nad ikkagi lähevad, ja inimene, kes annab kergesti järele, aga ei usalda kedagi, jääb dimensioonis keskmisse ribasse.
Pisut. Naistel tuleb keskmiseks 35,0 punkti ja meestel 33,3, vahe 1,7 punkti neljakümne punkti laiusel skaalal ja kuue siinse tahu seas teine kõige kitsam. Niisugused arvud kirjeldavad rühmade keskmisi ega ennusta ühegi üksiku inimese kohta midagi.
Alfa tuli meil kümne väitega versioonil 0,77 ja nelja väitega versioonil 0,71, mõlemad Johnsoni avaldatud avaandmete pealt. Mõlemad kõlbavad kasutada ja mõlemad seisavad selle testi kohta madalal: kolmekümnest skaalast hoiab vähem koos ainult aktiivsus.
Pikk test annab sellele tahule 10 väidet ja teeb sedasama ülejäänud kahekümne üheksaga. Lühike võtab tahu kohta neli väidet. Mõlemad on tasuta, kumbki ei küsi kontot, ja protsentiilid ilmuvad ekraanile kohe pärast viimast vastust.
Tasuta, kontot pole vaja, tulemus kohe