Mida see tahk mõõdab
Ideedehuvi mõõdab isu, mitte võimet. Kümme väidet küsivad, kas abstraktne arutelu tõmbab sind ligi ja kas sassis probleem suudab sinu tähelepanu kinni hoida. Ühtegi vastust ei loeta õigeks ega valeks, sest test ei anna sulle lahendamiseks ühtegi ülesannet. Mõõtu läheb maitse: see, mille juurde mõte ise tagasi tuleb, kui teda parasjagu keegi ei suuna.
Tahk katab avatuse selle otsa, kus käib vaidlus. Kujutlusvõime töötab piltides, kunstihuvi selles, mis liigutab, tundeteadlikkus tunde enda kallal; ideedehuvi töötab küsimustes, millele valmis vastust ei ole. Kõige lähemal seisab talle kujutlusvõime, 0,42, ja see on avatuse viieteistkümnest paarist kõige tihedam, aga isegi seal jääb suurem osa liikumisest jagamata. Uudishimuks nimetatakse eesti keeles vahel kogu dimensiooni; siin käib jutt ühest kuuest tahust, mitte tervest perest.
Kaks numbrit veel annavad skaalale maitse. Väljaspool oma peret käib ta kaasa enesetõhususega, 0,39, peaaegu sama tihedalt kui oma kõige lähema õega, ja kaldub eemale haavatavusest, miinus 0,33. Osa sellest, mis siin mõõtu läheb, on kindlus oma pea suhtes. Juba sellest piisab, et lugeda tulemust maitse, mitte hinde pähe.
Kirjanduses kannab see skaala nime Ideas ja avatuse vanemas kuue tahu jaotuses seisab ta täpselt selle nime all; laiemat joont nimetatakse intellektuaalseks uudishimuks. Väited on võetud Johnsoni dokumenteeritud IPIP-kogust, mis on vabalt kasutatav ja ärilise küsimustikuga seotud ei ole.