Mida korraarmastuse skaala mõõdab
Korraarmastus mõõdab kahte asja korraga: kui palju välist korda sinu ümber päriselt on ja kui palju sa seda vajad. Kümme väidet küsivad korrashoiu kohta, väljakujunenud rutiini kohta ja selle kohta, kas asjad lähevad tagasi oma kohale või jäävad sinna, kuhu nad juhtusid. Küsimus ei ole selles, kas sa oled tegus inimene. Küsimus on selles, kus sinu kord elab: toas või ainult peas.
Tahk kuulub dimensiooni Meelekindlus, mis kogub kokku planeerimise ja lõpuni viimise, ja omaenda perest hoiab ta eemale rohkem kui neli õde viiest. Kui see skaala välja võtta ja ülejäänuga kõrvutada, annab korraarmastus 0,54, enesedistsipliin aga 0,74; lõdvemalt hoiab dimensiooni küljest kinni ainult ettevaatlikkus. Korrashoid käib meelekindlusega kõrvuti, tema süda ta ei ole, ja just seepärast räägib täis laotud laud selle taga istujast nii vähe.
135 947 profiili peale tuleb keskmine siin 33 punkti 50-st, ja laiali ajab see skaala inimesi rohkem kui kõik ülejäänud tahud peale viie. Pool meestest mahub 27 ja 38 punkti vahele, pool naistest 28 ja 40 vahele. Mõlemal sugupoolel venib see keskmine pool valimist üle kümne punkti laiali. Laius ise ongi leid: korrashoius ei ole tihedat keskkohta, kuhu end teiste sekka ära peita.
Uurimuskirjanduses kannab sama skaala enamasti lühemat nime kord, ja naabertöödes kirjeldatakse sedasama ala organiseerituse või korrastatusena. Meie väited pärinevad Johnsoni avaldatud vabalt kasutatavast IPIP-komplektist, mitte ärilisest küsimustikust.